Imbi Paju pagulaseestlaste kirjastustest: kirjandus ja kirjanik olid pühad mõisted, mille ümber inimesed kogunesid, et vaimu ja mälu hoida
Võtikvere raamatuküla peab 3. augustil 20. juubelit, mida viib läbi kirjandusliku vabaõhusalongi perenaine kirjanik Imbi Paju.
Kirjastus Gallus on äratanud uuesti ellu ka kirjaniku 12 aastat tagasi ilmunud psühhoajaloolise teose „Tõrjutud mälestused“, mis on ilmunud kaheksas keeles ja mida võib auga nimetada Eesti ajaloo- ja mälestuskirjanduse klassikaks. Kirjanikuga vestlevad peol Sergei Metlev Eesti Mälu Instituudist ja Ukraina noor luuletaja ja sotsiaalfilosoof Katja Novak-Botnar.
Kirjastuse Gallus toimetaja Merit Kase sõnul otsustati raamat uuesti välja anda, sest peale on kasvanud uus põlvkond lugejaid, keda see raamat võib aidata meie ajalookogemuse mõistmisel. „Omal ajal oli Imbi Paju isiklik ja ajalookogemust tundetasandil selgitav lähenemine Eesti minevikuloo kirjeldamisel väga värske vaatenurk. Just sedasorti jutustus aitab seda aega mõista ka neil, kes ise otseselt okupatsiooni terrori all kannatanud ei ole, aga mineviku pagasit järeltuleva põlvkonnana siiski omal moel kannavad,“ sõnas Kask.
Imbi Paju on Võtikverest pärit. Võtikveres oli Eestimaa vanim metskond, 1998. aastal toimus aga metsareform ja kõik suretati välja. Paju tahtis hoida oma lapsepõlvekodu, ühte kultuurimaastikku, vana mõisaparki, mille all oli kasvanud mitu põlvkond lapsi ja kus käidi mängimas ja raamatuid lugemas.
„Tollal olid elus veel esimese Eesti Vabariigi inimesed, kes mäletasid, kui oluline oli raamatuaasta ja raamatu ümber toimuv. Nii me tegime külaseltsi ja hakkasime raamatuküla tegema. 20 aastat tagasi midagi sellist kusagil ei toimunud,“ meenutab Paju.
Raamatuküla on valinud igal aastal festivalile patrooni, kelle seas on olnud Mati Unt, Andrus Kivirähk, Leelo Tungal, Doris Kareva ja Toomas Hendrik Ilves. Lennart Meri saatis Võtikverre läkituse, milles kiitis seltsi julget pealehakkamist. Selle aasta patroon on Võtikverest pärit Maili Liinev, eripedagoog ja laste lugemisjooga lugemispesade üks loojatest. Temaga esineb luuletaja ja muinasjutuvestja Kaak Känd.
Raamatuküla annab välja kirjanduspreemiat, mille on saanud näiteks Eeva Park ja Vahur Afanasjev. See, kes saab preemia tänavu, selgub festivalil. Preemiaks on kunstnik Lilli-Krõõt Repnau gaafiline teos ja graafiliselt kujundatud aukiri.
Tänavusel festivalil räägivad oma uutest raamatutest Rootsis paguluses kasvanud Helga ja Enn Nõu. „Enn Nõu on öelnud, et pagulaseestlased hakkasid kohe paguluses kirjastusi looma. Kirjandus ja kirjanik olid pühad mõisted, mille ümber inimesed kogunesid, et vaimu ja mälu hoida,“ räägib Paju.
Lea Dali Lion räägib festivalil lugemise olulisusest lapse kasvatamisel ja annab kontserdi. Heidi Iivari (Soome) ja Øyvind Rangøy (Norra) räägivad lugejatele, mis tähendab olla teisest rahvusest Eesti luuletaja. Luuletusi loevad Airis Erme ja Ivar Sild. Imbi Paju intervjueerib Indrek Harglat ja tema lastekirjanikust abikaasat Heli Illipe-Sootakit. Oma loomingut tutvustab lastekirjanik Mikä Keränen. Ivar Sild ja Mustvee kultuurikeskuse juhataja Laidi Zalekešina intervjueerivad kirjanik Jelena Skulskajat. Harry Liivrand räägib Saksa kirjanikust August von Kotzebuest, kes elas aastaid Eestis.
Kirjastused ja kirjanikud müüvad Võtikveres odavamalt raamatuid. Külateater Krabi mängib näitemängu “Piimäpukijutu”. Üritus on tasuta.
