Eesti valiti aatomienergiaagentuuri nõukokku
Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) peakonverentsil valiti Eesti esmakordselt IAEA nõukogu liikmeks.
Välisminister Urmas Reinsalu sõnul on tegemist olulise saavutusega, sest Eestil avaneb võimalus kaasa rääkida rahvusvahelise julgeoleku seisukohalt olulistes küsimustes, nagu tuumarelvade leviku tõkestamine. Samuti toetab nõukogusse kuulumine Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmesust aastatel 2020–2021.
Keskkonnaminister Rene Kokk ütles, et Eesti üks prioriteet nõukogu liikmelisuse ajal on soodustada kliimaeesmärkide edendamiseks väikeriikidele sobivate tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamist ja radioaktiivsete jäätmete ohutut käitlemist.
Eesti esindajaks organisatsiooni juhtorgani juures saab suursaadik Toomas Kukk, kes on Eesti alaline esindaja rahvusvaheliste organisatsioonide juures Viinis. Nõukogu liikmelisuse toetamiseks lähetab keskkonnaministeerium Viini erialaatašee Reelika Runneli.
IAEA-l on tähtis roll riikide toetamisel ÜRO kestliku arengu, eeskätt kliimaeesmärkide saavutamisel ning tuumatehnoloogia turvalisel kasutamisel ja kiirgusohutuse edendamisel. Näiteks aitas IAEA aastatel 1996–1997 üles ehitada Eesti kiirguskaitsesüsteemi ja koostada esimest kiirgusseadust. Samuti teeb Eesti IAEA-ga koostööd tehnilise koostöö programmi kaudu ekspertide koolitamiseks ja meditsiiniseadmete soetamiseks.
Peakonverents ja nõukogu on kaks peamist IAEA otsustusorganit. Eesti esitas kandidatuuri IAEA nõukogusse septembris 2017. Nõukogusse kuulub 35 liikmesriiki, sh 13 alalist liiget (Argentiina, Austraalia, Belgia, Kanada, Hiina, Saksamaa, Prantsusmaa, India, Jaapan, Lõuna-Aafrika Vabariik, Venemaa, Ühendkuningriik, USA) ja 22 roteeruvat, regionaalsete riikide gruppide valitud liikmesriiki.
IAEA asutati 1957. aastal. Sellesse kuulub 171 riiki. Eesti ühines IAEA-ga 1992. aastal. IAEA üheks põhiülesandeks on tuumaenergia rahumeelse kasutamise edendamine.
