LUULETUS I Irene Kaljuste: Armas elu, mul on sulle palve
Hiljuti heade uudiste portaalis avaldatud Osho raamatu “Intuitsioon” artiklis jagasime Osho mõtteid südameinimeste kohta: “Kõik südameinimesed – kunstnikud, luuletajad, muusikud, tantsijad, näitlejad – on alati irratsionaalsed. Nad loovad suurejoonelist ilu, nad on vägevad armastajad, aga nad ei sobi sugugi ühiskonda, mille on loonud pea.”. Nüüd avaldame ühe tõelise südameinimese, Irene Kaljuste, imelise luuletuse, imelise palve elule.
ARMAS ELU
MUL ON SULLE PALVE
On pimedad ööd ja lühikesed päevad
ja vahel üsna kõhe ja külm
keha ja meel sooja otsivad
kahtlased tunded vahel ligi hiilivad
Elu, ma soovin lõdvestuda ka selles
kus tundub, et ei ole turvaline lõdvestuda
soovin tänus vastu võtta nii taeva kui põrgu
soovin tunda end kodus nii kõrbes kui metsas
nautida elu nii linnas kui maal
sest mu kodu on mu süda
sest mu kodu oled sina, Elu
Kutsun sind tantsule, tantsime koos
naerame, nutame,
pulbitsevas elujõus ja lootusetus väsimuses
elu tõusudes ja mõõnades
ühenduses olles ja lahti ühendatuna
kaoses ja korras
Ma tean, ka see möödub.
Sest selline on Elu.
Mina ei ole minu tunded ja minu mõtted
Ma olen see, kellest tunded ja mõtted liiguvad läbi
Olen see mis ei muutu
Olen minu süda ja see
armastus, mis elab.
