TÕRVA TEATAJA I Tõrva noored on taas parimate õpilasleiutajate hulgas

Selgunud on mullu detsembris välja kuulutatud riikliku konkursi 42 parimat õpilasleiutajat, kelle mõttelennu ja kätetöö tulemusena valmis 35 põnevat leiutist, vahendas Tõrva Teataja.

Konkursi žürii esimees, Tallinna Reaalkooli tehnoloogiaõpetuse õpetaja Ahti Pent ütles, et tal on hea meel, et Tõrva noored leiutajad oskavad hästi märgata nii enda ümber kui ka laiemalt ühiskonnas lahendamist vajavaid probleeme.

„Kui varasematel aastatel pakkusid paljud noored leiutajad välja hulganisti ulmelisi abistajaroboteid, siis taoliste tööde osakaal on aasta-aastalt vähenenud. Tänavuse konkursi tööd olid suures osas välja kasvanud mõnest leiutaja enda keskkonnast tulenevast konkreetsest vajadusest ja nupukusest seda lahendada. Olulist laiemat ühiskondlikku mõõdet kannavad aga kindlasti need mitmed leiutised, mis püüdsid lahendada nii meie laste vaimse kui füüsilise tervisega seotud probleeme. Üks selleaastase konkursi leiutis võiks olla reaalselt aktuaalne aga ka praeguses eriolukorras, millega silmitsi oleme – rahapesumasin, mida võiks nime järgi arvates esialgu justkui seostada pangateemaga, kuid on tegelikult mõeldud sularaha desinfitseerimiseks ja ka valeraha tuvastamiseks,” rääkis Pent.

Tõrvas tuli auhindu erinevates vanusegruppides ja nende hulgas ka esimene preemia. 4.-6. klassi kategoorias teenis I preemia Renet Riitsalu lastele turvaliseks kasutamiseks mõeldud mäesuuskade hooldamise kandi raua eest.

Varasema plaani järgi pidi õpilasleiutajate autasustamine toimuma 14. aprillil õpilaste teadusfestivalil, kuid eriolukorra tõttu jääb teaduspidu sel aastal ära.

Konkursil osales 975 noort leiutajat 824 ideega. Töid hindas ekspertidest koosnev komisjon, kuhu kuulus näiteks insenere, disainereid, leiutajaid, õpetajaid, patendiametnikke jt.
Õpilasleiutajate riiklik konkurss julgustab õpilasi loovalt mõtlema ja otsima lahendusi igapäevaeluga seotud probleemidele. Konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur ning rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Tõrva gümnaasiumi preemiad: 

I preemia (a´ 400 eurot) ja tänukiri: Renet Riitsalu (Tõrva Gümnaasiumi 6. klass) töö „Mäesuuskade kandi raua täiustamine“ eest.

II preemia (a´ 400 eurot) ja tänukiri: Juss Vahtre (Tõrva Gümnaasiumi 7. klass) töö „Puugiandur“ eest.

III preemia (a´ 250 eurot) ja tänukiri: Elis Ütsik (Tõrva Gümnaasiumi 5. klass) töö „Äpp: mardi- ja kadripäev“ eest.

I preemia saanud tööde juhendaja preemia (a´ 500 eurot töö kohta) ja tänukiri: Jaan Tasa (Tõrva Gümnaasium) 2. kooliastmes I preemia pälvinud Renet Riitsalu töö „Mäesuuskade kandi raua täiustamine“ juhendamise eest.
II preemia ja eriauhinna saanud tööde juhendaja preemia (a´ 400 eurot töö kohta) ja tänukiri: Jaan Tasa (Tõrva Gümnaasium) 3. kooliastmes II preemia pälvinud Juss Vahtre töö „Puugiandur“ juhendamise eest

Leiutised:

Kandi raud

Üks paljudest mäesuuskade hooldusvahenditest on kandi raud.

Mina hakkasin väljaspool Eestit mäesuusatamise võistlustel käima juba 9-10-aastasena. Sellega kaasnes ka vajadus valmistada ise ette oma võistlussuusad. Väga ruttu sai selgeks, et kaubandusest soetatud kandi terituse süsteem ei püsi minu käes turvaliselt paigas ( pilt nr.4) ja ma võin sellega oma suusad hoopis ära rikkuda.
Terav kant ja määritud suusk on üheks oluliseks osaks võistlusspordis. Mina ja minu eestlastest eakaaslased valmistavad oma võistlussuusad enamasti ise ette. Meil Eestis pole tavaliselt võimalik peale treeneri abilisi kaasa võtta ning treener ei suuda igal päeval 10-20 paari suuski hooldada.

Mina kasutan oma isaga täiustatud mäesuusa kandi rauda juba paar aastat ning lisaks minule soovivad seda kasutada ka minu klubikaaslased. Kui tehased teeksid sarnase täiustuse juba tootmisprotsessis, siis oleks väga-väga paljudel noortel kergem oma suusavarustust hooldada. Kandi raua eelis on selles, et kante saab teritada praktiliselt igal pool ja ma ei ole sõltuv elektrist. Tänapäeval aga muutub üha enam populaarseks elektriline kanditeritusaparaat, mis aga nõuab rohkem teadmisi, kogemusi ja vajadust elektri järele.

Renet Riitsalu, 6. klass

Äpp: mardi- ja kadripäev

Tänapäeval paljud inimesed ei tea, kuna ja kuidas täpselt neid pühi tähistada. Selleks, et see komme ei ununeks, oleks vaja kergemini kättesaadavat infot. Kuna enamus inimesi kasutab nutitelefone, siis oleks hea lahendus luua vastavasisuline äpp. Mardi- ja kadripäeval käiakse majast majja ja lauldakse pererahvale. Need, kes jooksmas käinud mitmendat aastat, teavad juba, kus neid oodatakse ja kes ei ava isegi ust. Kuid kui sa oled alles sinna linna kolinud või pole veel marti ega kadrit jooksnud, siis sa ei tea, kuhu minna. Samuti ei oska paljud inimesed enam laulda mardi- ja kadrilaule ega tea, mis järjekorras vastavaid tegevusi teha.

Probleemi lahenduseks tuleb luua mardi- ja kadripäeva äpp. Inimesed, kes soovivad, et nende kodus käiksid mardi- või kadrisandid, saaksid sinna enda aadressi registreerida. Samas need, kes tahaksid minna marti jooksma, saavad vaadata, millistes nende kodukandi majades on nad oodatud.

Tuleks luua rakendus, mida oleks kõikidel inimestel lihtne kasutada. Alguses sa peaksid sisestama enda nime ja asukoha küla või linna täpsusega. Siis saad teha valiku, kas sa soovid rohkem informatsiooni kadride või martide kohta. Näiteks, kui sa valid mardipäeva, siis järgmiseks sa saad valida, kas ootad marte ja soovid registreerida enda aadressi, et sulle tuleksid külla mardisandid või tahad ise marti jooksma minna ja soovid juhiseid mardipäeva kommetest ja erinevatest lauludest ja salmidest, mida saaksid kasutada.

Elis Ütsik, 5. klass

Puugiandur

Paljudel inimestel on lemmikloomadeks koerad ja kassid. Varakevadel ja suvel tabab paljusid lemmikloomaomanikke üks ebameeldiv kohustus – eemaldada oma koerte või kasside küljest puuke.
Lemmikloomad toovad jalutuskäikudelt endaga koju kaasa puugivastseid ja täiskasvanud puuke. Nii võivad puugid lemmiku karvadelt sattuda ka peremehe nahale.

Selleks, et teha puukide otsimine lihtsamaks, mõtlesin välja sellise leiutise nagu puugiandur. Puugiandur töötaks sarnaselt infrapunakiirgusandurile. Teame, et kõik kehad, sõltumata nende materjalist või temperatuurist, kiirgavad soojuskiirgust. Infrapunakiirguse abil on nimelt võimalik mõõta kehade temperatuuri: selleks on olemas infrapunatermomeetrid. Selle mõõteriista optiline süsteem laseb läbi infrapunase kiirguse ja koondab selle spetsiaalsele tundlikule vastuvõtjale (detektorile). Viimane muundab talle pealelangeva kiirguse intensiivsuse elektrivooluks, mille tulemus näidatakse mõõteriista tablool kiirgava keha temperatuurina. Infrapunatermomeetriga saab mõõta keha temperatuuri ilma objekti puudutamata. Lugem saadakse peaaegu hetkeliselt mõõteriista elektroonilisele tabloole.

Minu leiutatud puugiandurisse on juba eelnevalt sisse programmeeritud puugi kehatemperatuur. Kodus lemmiklooma kontrollides annab puugiandur märku, kui puugi kehatemperatuur lemmiklooma kehalt/karvastikust leitud. Lugem saadakse mõõteriista elektroonilisele tabloole.

Jaan Tasa

Allikas: Tõrva Teataja