STABILISEERIMISRESERV I Stabiliseerimisreservi maht oli märtsi lõpul 411 miljonit eurot
Märtsi lõpul oli stabiliseerimisreservi varade maht turuväärtuses 411 miljonit eurot.
Valitsus sai tänasel istungil tavapärase, kord kvartalis antava ülevaate stabiliseerimisreservi varadest eelmise kvartali lõpu seisuga.
Reservi vahenditest oli märtsi lõpul paigutatud 70 protsenti väga madala krediidiriskiga Euroopa Liidu riikide valitsuste või valitsuse garantiiga võlakirjadesse, ligi 28 protsenti pankade võlakirjadesse ja kontojääki ning ligi 2 protsenti ettevõtete võlakirjadesse.
Suurima osakaalu paigutustest moodustasid Belgia valitsuse võlakirjad (18,5 protsenti reservi mahust), Prantsuse riigigarantiiga finantsasutuse Bpifrance Financement SA võlakirjad (15,8 protsenti reservi mahust), Nordea Banki võlakirjad (10,7 protsenti reservi mahust) ja Rootsi valitsuse võlakirjad (10,3 protsenti reservi mahust).
Stabiliseerimisreservi vara paigutamise eesmärk on eelkõige säilitada vara väärtust, mistõttu ei paigutata stabiliseerimisreservi vahendeid riskantsetesse varadesse. Teiseks peab reservi olema võimalik vajaduse korral kiiresti kasutusele võtta. Tulu teenimine on reservi vara paigutamise eesmärkidest alles kolmandal kohal.
Stabiliseerimisreserv loodi 1997. aastal mahus 44,8 miljonit eurot. 2009. aastal võeti reservist kasutusele 224 miljonit eurot maailma majanduskriisist tulenevate riskide vähendamiseks. Riigikogu täiskogu võttis tänavu 13. aprillil vastu otsuse, mis lubab kasutada stabiliseerimisreservi koroonaviiruse tõttu väljakuulutatud eriolukorra lahendamisel.
Reservi saab seaduse järgi kasutada üksnes riigikogu loal üldmajanduslike riskide vähendamiseks, kriiside leevendamiseks eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra või muude erakorraliste olukordade lahendamiseks. Samuti võib reservi kasutada finantsasutustele likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või makse- ja arveldussüsteemides olulisi tõrkeid põhjustada võiva finantskriisi lahendamiseks või ennetamiseks.
Viirusepuhangu ja selle põhjustatud kriisiga seoses võib tekkida vajadus vahendite kasutamiseks kõigil neil otstarvetel. Riigikogu otsusel on võimalik võtta koroonaviiruse tõttu väljakuulutatud eriolukorra lahendamiseks ning sellega seonduvate üldmajanduslike riskide ja sotsiaalmajanduslike kriiside leevendamiseks vastavalt riigi rahavoo juhtimise vajadusele kasutusele stabiliseerimisreservi vahendid kogu ulatuses. Vahendite arvel on võimalik rahastada 2020. ja 2021. aasta riigieelarve kulusid, investeeringuid ja finantseerimistehinguid.
