ERASEKTORI KAASAMINE I Soojusvõrgu renoveerimine ei pea jääma rahanappuse taha
Mitmete valdade ja linnade kaugkütte süsteemid vajavad hädasti uuendamist. Kuna selleks vajaminev investeering on suur, on omavalitsus dilemma ees- kas võtta ise hädapärane renoveerimistöö ette, rahanappuses edasi lükata või kaasata süsteemi arendamiseks erasektori ettevõte.
Energialahendusi pakkuva Adven Eesti tegevjuhi Urmo Heinami sõnul on täiesti mõistetav, et mõnede valdade ja linnade eelarve ei võimalda mahukaid investeeringuid teha, kuid seetõttu kannatavad tarbijad. Lahendusena näeb ta mõne erasektori ettevõtte kaasamist.
Kui omavalitsus annaks oma energiatootmise üle mõnele sellisele partnerile nagu Adven, siis praktikas tähendaks see energiataristu all kinni olnud raha vabanemist, nii et omavalitsus saab seda kasutada muudel eesmärkidel. Lisaks võtab Adven endale kogu vastutuse omavalitsuse energiatootmise eest: teeb vajalikud investeeringud, tagab keskkonnanõuete täitmise ning hoolitseb heitmete vähendamise, energiatootmise taristu käituse, hoolduse, energiatõhususe ja loomulikult ka töökindluse eest, kandes seejuures kõik energiatootmisega seotud võimalikud riskid.
“Täna kuuluvad mitmed vananenud või ebaefektiivsed soojusvõrgud valdadele-linnadele, kelle eelarve ei võimalda teha alginvesteeringut küttevõrkude uuendamisse. Ühelt poolt on see mõistetav, kuid teiselt poolt kannatavad seeläbi tarbijad ja oleks vaja lahendust leida. Selleks, et kohalikes piirkondades oleks puhtam õhk ja soodsam küte, julgustan omavalitsusi pöörduma eraettevõtete poole, kellel on olemas kohene kapital ja kogemused, et Euroopa Liidu kaasfinantseeringuga renoveerida vananenud küttesüsteem,” ütles Urmo Heinam.
Tihti kardetakse, et kui soojatootmine läheb eraettevõtte kätte, siis hinnad hüppavad lakke. Praktika on näidanud siiski pigem vastupidist. „Kaugkütte hinda reguleerib kaugkütte seadus ning kinnitab Konkurentsiamet. Adven pakub kaugkütet 19 piirkonnas ning enamus piirkondades oleme läbi viinud kütusevahetuse projektid, värskendades kogu küttesüsteemi ja viies tootmine gaasilt üle biokütusele. Need projektid on pikemas perspektiivis aidanud hinda stabiilsemaks muuta või isegi veidi alla toonud. Lisaks on valla küttesüsteemide uuendamine tõstnud hoonete energiatõhusust tervikuna ning seeläbi ka kinnisvara enda väärtust,“ selgitas Heinam.
Võrkude renoveerimine aitaks kaasa ka Eesti riiklikule eesmärgile aastaks 2050 saavutada konkurentsivõimeline ja vähese süsinikuheitega majandus. Juba tänaseks toodetakse üle poole kaugküttesoojusest taastuvenergiaallikatest, kuid ettevõtetel ja omavalitsustel on veel palju ära teha. Süsinikuheite vähendamisega samaaegselt on väljakutseks tagada piisav võimsus ja elektri hind, mis on vastuvõetav ning säilitab konkurentsivõime.
Selleks, et tunnustada küttesüsteemide tõhusust ehk taastuvenergia ja koostootmise osakaalu, jagab Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing (EJKÜ) märgiseid “Tõhus kaugküte”. Märgisega teavitatakse tarbijat kaugküttesüsteemi tõhususest ning tõstetakse esile kaugkütet kui tõhusat, keskkonnasõbralikku, mõistliku hinnaga ja mugavat soojusvarustuse viisi. Selline märgis antakse kaugküttesüsteemile, milles kasutatakse soojuse tootmiseks vähemalt 50% taastuvenergiat või 50% heitsoojust või 75% koostoodetud soojust või vähemalt 50% sellise energia ja soojuse kombinatsiooni.
Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu tegevjuhi Siim Umbleja sõnul pole mõistlik olulisi investeeringuid kaugesse tulevikku lükata, sest mugav liitumisvõimalus, tasemel varustuskindlus ja professionaalne teenindus tagab jätkusuutlikkuse, mis julgustab investoreid ja annab ka kohalikule kogukonnale kindlust. Tänapäevane soojusvarustus on energiasäästu ja energiatõhususe kombinatsioon, sest kohalikud kütused ning tipptasemel puhastussüsteemid muudavad linnaenergeetika keskkonnasõbralikuks ning globaalsetele kriisidele vähem haavatavaks. „Tõhusa kaugküttesüsteemi märgis on energiatõhusa kaugkütte kvaliteedimärk, sest kaasaegne, kvaliteetne ja keskkonnasõbralik energiataristu on konkurentsivõime seisukohast väga oluline,“ sõnas Siim Umbleja.
Adven teenis hiljuti “Tõhusa kaugkütte” märgise Püssi, Saue ja Viru-Nigula küttesüsteemide eest. Adveni piirkondadest on varasemalt märgise saanud veel ka Kunda, Väike-Maarja, Adavere, Viiratsi, Narva-Jõesuu, Haabneeme ja Viimsi, Põltsamaa, Laagri ja Loo kaugküttesüsteemid.
