OLE TEADLIK I Riigikogu võttis vastu 16 seadust
Riigikogu võttis tänasel istungil vastu 16 seadust ja ühe otsuse.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (130 SE) võetakse üle Euroopa Liidu rahapesuvastane direktiiv ja kehtestatakse Eesti-siseselt mitmed rahvusvahelised standardid. Seeläbi tõhustatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist Eesti Vabariigis, samuti valmistutakse ette Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistikku eelseisvaks rahvusvaheliseks hindamiseks.
Seadusega luuakse kõiki Eesti krediidi- ja makseasutusi ühendav pangakontode register, kehtestatakse riikliku taustaga isikute ametikohtade loetelu ning tekitatakse mehhanism tegelike kasusaajate andmete kvaliteedi parandamiseks äriregistris. Samuti suurendatakse võimalusi kontrollida pankade rahvusvahelistest finantsaktsioonidest kinnipidamist, kehtestatakse lisameetmed vilepuhujate kaitseks ning parandatakse pankade, notarite ja teiste kohustatud isikute võimalusi omavahel infot vahetada.
Läbirääkimistel võtsid sõna Jürgen Ligi (RE) ja Jaanus Karilaid (K).
Seaduse vastuvõtmise poolt oli 95 Riigikogu liiget.
Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seadusega (187 SE) lisatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala kirjeldusse maapõueressursside valdkond ning määratakse tegevustena ka geoloogiline kaardistamine ja riikliku geoloogilise kompetentsi tagamine. Valdkond hõlmab nii Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hallatava Eesti Geoloogiateenistuse põhitegevust kui ka olemasolevaid seda koordineerivaid ametikohti ministeeriumi koosseisus. Kehtiva seaduse kohaselt on maapõue tegevusega seotud teemad Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala ülesandeks on maavarade vajaduse prognoosimine, maavaradega seotud sotsiaal-majanduslike mõjude hindamine, maapõue majandusliku potentsiaali kasutamiseks ning arendamiseks vajaliku teadus- ja arendustegevuse koordineerimine, maapõuealaste uuringute koordineerimine ja rahastamine, geoloogilise kaardistamise läbiviimine ja rahastamine. Keskkonnaministeeriumi valitsemisalasse jääb strateegiline planeerimine, üldgeoloogilise uurimistöö lubade, geoloogilise uuringu lubade ja maavara kaevandamise lubade andmine ning muude maapõue ja maavarade kasutamise ja kaitse alaste kooskõlastuste ja lubade andmine.
Seaduse vastuvõtmise poolt oli 94 Riigikogu liiget.
Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamine) (184 SE) näeb ette ühendada Keskkonnaministeeriumi valitsemisala valitsusasutused Keskkonnaamet (KeA) ja Keskkonnainspektsioon (KKI). Ühendasutuse nimena jääb kasutusse Keskkonnaamet. Selleks tehakse muudatused valitsuse seadusesse ja 38 muusse seadusesse.
Keskkonnakasutamise, looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitikat ellu viiva Keskkonnaameti ning keskkonnajärelevalvet tegeva Keskkonnainspektsiooni ühendamine on osa riigireformi kavast. Keskkonnaameti ja -inspektsiooni ühendamine annab ka mõningast kokkuhoidu, seda eeskätt sõidukite ja kinnisvara efektiivsema kasutamise osas.
Keskkonnametis ja Keskkonnainspektsioonis on kokku 512 töötajat. Uue asutuse ametlik aadress hakkab olema Pärnus. Mõlemad asutused paiknevad juba praegu hajusalt üle Eesti. Praeguse plaani kohaselt alustab ühendatud keskkonnaamet tööd 1. jaanuaril 2021.
Seaduse vastuvõtmise poolt oli 63 ja vastu 6 Riigikogu liiget.
Valitsuse algatatud ametiühingute seaduse, Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (158 SE) kehtestatakse meetmed lähetatud töötajate õiguste paremaks kaitsmiseks. Täpsustatakse, et lähetatud renditöötaja, kelle kasutajaettevõtja teenuseid pakkudes edasi lähetab, on samuti lähetatud töötaja. Samuti muudetakse seadusega töötingimusi, mida lähetatud töötajale Eestis viibimise ajal tagada tuleb. Töötasu alammäära asemel tuleb töötajale tagada töötasu ning lisaks hüvitada lähetusega seotud kulud. Kehtestatakse pikaajalise lähetuse regulatsioon, mille kohaselt tuleb lähetatud töötajale pärast 12 või 18 kuud Eestis töötamist seaduses loetletud minimaalsete töötingimuste asemel hakata kohaldama kogu Eesti tööõigust.
Seaduse vastuvõtmise poolt oli 92 Riigikogu liiget.
Õiguskomisjoni algatatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise seadus (161 SE) näeb ette tagada politseiametnikele ja piirivalveametnikele ning nende lähedastele, kellele on määratud töövõimetuspension või toitjakaotuspension, vähemalt selline pension, mis neil oleks olnud siis, kui nende pensioni arvestamise alust ei oleks alates 2009. aasta 1. juulist 8% võrra vähendatud.
Seadust on vaja selleks, et kohelda võrdselt nii politseiametniku väljateenitud aastate pensionide kui ka politseiametniku ja piirivalveametniku töövõimetus- ja toitjakaotuspensionide saajaid.
Läbirääkimistel võttis sõna Kalle Laanet (RE).
Seaduse vastuvõtmise poolt oli 88 Riigikogu liiget.
Valitsuse algatatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse ja ehitusseadustiku muutmise seadusega (179 SE) täpsustatakse kutsekvalifikatsioonide tunnustamisega seonduvaid sätteid tulenevalt Euroopa Liidu vastavast direktiivist, mis on küll Eesti õigusesse üle võetud, kuid Euroopa Komisjon on algatanud rikkumismenetluse leides, et seda ei ole tehtud nõuetekohaselt.
Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise eesmärk on tagada juurdepääs Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni reguleeritud ametikohal või kutsealal töötamiseks võrdsetel tingimustel. Seadusega täpsustatakse ka arhitektide tunnustamise ja omandatud õiguste regulatsiooni.
Seaduse vastuvõtmise poolt oli 91 Riigikogu liiget.
Valitsuse algatatud riigipiiri seaduse muutmise seadusega (178 SE) kehtestatakse piirivöönd ja muudetakse piiririba sätteid, et need vastaksid tegelikele vajadustele.
Idapiiri projekteerimisel ja katselõikude rajamisel on ilmnenud, et kehtiva seaduse kohasele kuni 10-meetrisele piiriribale on piiri valvamiseks vajalike elementide rajamine väga keeruline. Kuna kõik piirilõigud on erineva maastikuga, vajab nende valmisehitamine erinevaid lahendusi ja iga piirilõik tuleb projekteerida eri moodi. Seetõttu kaotatakse seadusest 10 meetri määratlus ja edaspidi määrab piiriba laiuse kindlaks Vabariigi Valitsus oma määrusega.
Seadusega sätestatakse piirivööndi regulatsioon, et tagada tõhus piiriturvalisus ja piirirežiim. Piirivööndi moodustab kuni viie kilomeetri laiune piiriribaga paralleelne maa-ala piiriribast sisemaa poole. Ka piirvööndi laius määratakse Vabariigi Valitsuse määrusega, arvestades riigipiiri valvamiseks vajaliku maa-ala suurust ja looduslikke tingimusi.
Muudetakse sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamist. Kehtiva seaduse kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister anda ülesande korraldada sõidukite maanteepiiripunkti sisenemine ja hallata piiriületuse ootejärjekorra andmekogu üle kohaliku omavalitsuse üksusele või eraõiguslikule juriidilisele isikule.
Seadusega luuakse valdkonna eest vastutavale ministrile õigus volitada Politsei- ja Piirivalveametit nimetatud halduslepingute sõlmimine; kehtestatakse piiriületuse ootejärjekorra korraldamise eest võetavad tasud ühe euro täpsusega; eraldatakse piirijärjekorra korraldamise regulatsioon seaduses piirirežiimi regulatsioonist, sest see on liikluskorralduslik meede, ning muudetakse kõnealune regulatsioon selgemaks ja arusaadavamaks.
Muudatus aitab tõhustada sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamist, mis parandab piiripunkti suunduvate teede liiklusturvalisust.
Seaduse vastuvõtmise poolt oli 89 Riigikogu liiget.
Valitsuse algatatud autoveoseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (157 SE) laiendatakse isikute ringi, kes on kutseliste autojuhtide ametikoolituse nõudest vabastatud. Näiteks ei laiene ametikoolituse läbimise nõue tulevikus D kategooria sõidukite hooldamisega tegelevale isikule, kes viib reisijateta sõiduki vedaja sõidukite hoiukohast läheduses asuvasse hooldus- või remondikohta või sealt ära.
Euroopa Liidu uue autode ja nende haagiste tüübikinnituse raammääruse rakendamiseks täpsustatakse tüübikinnituse kehtetuks tunnistamise aluseid. Selle kohaselt võib Maanteeamet tüübikinnituse kehtetuks tunnistada senisest laiematel alustel, sh ka turujärelevalve käigus esitatud valeandmete korral.
Seadusega kehtestatakse ka sõiduki omanikele kohustus oma sõiduk korda teha, kui sellel esineb mõni tootmisviga või kui need ei vasta tüübikinnituse nõuetele. Seaduse kohaselt on kohustus sõidukid nõuetele vastavusse viia tootjatel. Seadusega pannakse sõidukiomanikule kohustus võimaldada valmistajal rakendada parandusmeetmeid, et viia sõiduk nõuetele vastavaks. Sõidukid, mis ei vasta nõuetele, ei saa tulevikus läbida tehnoülevaatust.
Seaduse vastuvõtmise poolt oli 87 Riigikogu liiget.
Valitsuse algatatud riigihangete seaduse ja kunstiteoste tellimise seaduse muutmise seadus (177 SE) muudab seaduse elektroonilist teabevahetust reguleerivaid sätteid. Muudatuse tulemusel vabaneb hankija elektroonilise teabevahetuse kohustusest sellistes riigihangetes, mille maksumus on väike, asjade ja teenuste puhul alla 30 000 euro ja ehitustööde puhul alla 60 000 euro.
Kehtiv seadus kohustab kõrge turvatasemega elektroonilist teabevahetust kasutama iga riigihanke puhul, sõltumata maksumusest. Muudatuse eesmärgiks on võimaldada väikese maksumusega riigihangetes lihtsamat elektroonilist teabevahetust (näiteks e-kirja teel), millega vähendatakse oluliselt hankijate töökoormust ning pakkujate halduskoormust. Raamlepingu alusel korraldatavates minikonkurssides ei kohalduks elektroonilise teabevahetuse kohustus, kui sõlmitava hankelepingu eeldatav maksumus jääb alla lihthanke piirmäära ehk asjade ja teenuste puhul alla 30 000 euro. Nende riigihangete puhul, mille puhul seadus lihthanke piirmäära ette ei näe, kohalduks elektroonilise teabevahetuse kohustus alates riigihanke piirmäärast.
Kunstiteoste tellimise seaduse muudatusega tõstetakse piirmäära, alates millest tuleb seoses ehitustööde tellimisega läbi viia ka kunstiteoste tellimine. Praegune piirmäär 450 000 eurot tõstetakse 750 000 eurole. Samuti tõstetakse hangitavate kunstiteoste hinnalage. Alates 2010. aastast, kui võeti vastu kunstiteoste tellimise seadus, on hangitavate kunstiteoste hinnalagi olnud piiritletud 65 000 euroga, seadusega tõstetakse hinnalage 110 000 euroni. Kehtima jääb üldine põhimõte, et kunstiteoste hind ilma käibemaksuta peab kokku olema vähemalt 1/100 järgmisest hinnast, kuid maksimaalne hind ei ületa 110 000 eurot. 110 000 eurot ei ole kohustus, vaid suurim võimalik hinnapiir.
Lisaks antakse keskkonnaministrile volitus kehtestada kohustuslikud keskkonnahoidlikud kriteeriumid hangetes, millega ostetakse mööblit, puhastustooteid ja –teenuseid, kontori IT-seadmeid, koopia- ja joonestuspaberit.
Seaduse vastuvõtmise poolt oli 92 Riigikogu liiget.
Valitsuse algatatud perioodi 2014‒2020 struktuuritoetuse seaduse ja välissuhtlemisseaduse muutmise seadusega (129 SE) täpsustatakse ELi 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika alla kuuluva majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise rakenduskava rakendamist. Seadusega reguleeritakse täpsemalt Rahandusministeeriumi kui peamiselt liikmesriigi ülesannete täitja ja Riigi Tugiteenuste Keskuse kui peamiselt korraldusasutuse ülesannete täitja vastutust rakenduskava ettevalmistamisel ja elluviimisel. Asutuste ülesanded jäävad sisuliselt samaks võrreldes 2018. aasta 1. septembrist ühtse toetuste rakendusteenuste pilootprojekti raames ümberstruktureerimise tulemusel määratuga. Lisaks leevendatakse väiksemamahuliste hangete korral riigihangete üldpõhimõtete järgimise kohustust.
Välissuhtlemisseaduses nähakse ette välisabist antava toetuse tagasinõudmisotsuse sundtäitemenetlusse andmise võimalus, mis on vajalik Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist antava toetuse, aga ka Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi vahendite tagasinõudmiseks.
Seaduse vastuvõtmise poolt oli 91 Riigikogu liiget.
Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse, tulumaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadusega (Eestis töötamise reeglite väärkasutuse vähendamine) (145 SE) tõkestatakse Eestis töötamise reeglite kuritarvitamist ning tagatakse, et ettevõtted ei hoiaks maksude tasumisest kõrvale ja maksaks välismaalastele nõuetekohast Eesti keskmist brutokuupalka.
Seaduse eelnõu seletuskirjas märgitakse, et Eestis töötava välismaalase faktiline tegevus peab vastama tema Eestis töötamise õiguslikule alusele ja eesmärgile. Lisaks Eestis lühiajaliselt töötavatele kolmandate riikide kodanikele ja nende tööandjatele laieneks kohustus Eestis töötamise seaduslikkust tõendada ka renditööjõudu kasutavale ettevõttele ehk kasutajaettevõtjale. Kui välismaalane teeb Eestis renditööd või osutab teenust, on ka kasutajaettevõtja kohustatud tagama, et välismaalane töötab Eestis vastavalt selleks antud õiguslikule alusele ning tööandja ja kasutajaettevõtte vahel sõlmitud lepingule või muule kokkuleppele. Kohustuse täitmata jätmisel on edaspidi võimalik kasutajaettevõtet võtta vastutusele ja karistada väärteokorras rahatrahviga. Füüsilist isikut kuni 300 trahviühiku ja juriidilist isikut kuni 32 000 euro määras. Samad trahvimäärad kehtivad ka praegu.
Töötajate Eestis viibimise ja töötamise õigusliku aluse kontrollimist saab teha PPA kodulehel olevate e-päringute kaudu. Kui töötajal pole seaduslikku alust töötamiseks, on võimalik PPA iseteeninduskeskkonna kaudu esitada välismaalase lühiajalise töötamise registreerimise taotlusi ka elektrooniliselt.
Tulumaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muudatuste eesmärk on tagada, et kõikide Eestis tööjõurenditeenust pakkuvate ettevõtjate ning Eestis töötavate inimeste tulumaksukohustus oleks võimalikult sarnane. Muudatuste tulemusena täpsustub Eestis töötavate mitteresidentide töötasu maksustamise õigus ning mitteresidendist ettevõtjatele, kel on Eestis töötajad, kehtestatakse maksu- ja tolliametis registreerimise- ning töötasudelt tulumaksu kinnipidamise kohustus.
Seaduse vastuvõtmise poolt oli 90 Riigikogu liiget.
Rahanduskomisjoni algatatud alkoholiseaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadusega (194 SE) pikendatakse kohaliku omavalitsuse üksuste jaoks eelarvestrateegia ja arengukava muudatuste vastuvõtmise ning sellest tulenevalt eelarve eelnõu ja seletuskirja volikogule esitamise tähtaegasid käesoleval aastal. Samuti muudetakse Natura 2000 erametsamaa toetuselt tulumaksu kinni pidamise regulatsiooni.
Lisaks täpsustatakse seadusega alkoholiseadust. Seaduse eelnõu seletuskirjas märgitakse, et kehtiva seaduse kohaselt ei tohi alkohoolseid jooke paigutada nii, et tarbija puutuks kaupluse külastamisel nendega vältimatult kokku, ning alkohoolsete jookide väljapanek ei tohi olla märgatavalt nähtav ülejäänud müügisaalist, välja arvatud juhul, kui nende nõuete täitmine ei ole müügisaali suurusest tulenevalt mõistlikult teostatav. Seadusega täpsustatakse, et alkoholi valik võib olla kaupluses paigutatud muu hulgas müüja selja taha selliselt, et külastajad alkoholi väljapaneku ala sellesse osasse siseneda ei saa. Väljapaneku ala võib ulatuda ka müüja selja taha kõrvale ja müüja võib selles ringi liikuda, kuid määravaks kriteeriumiks jääb, et ala ei tohi olla ligipääsetav külastajatele.
Läbirääkimistel võtsid sõna Maris Lauri (RE), Jevgeni Ossinovski (SDE) ja Aivar Kokk (I).
Seaduse vastuvõtmise poolt oli 55 ja vastu 7 Riigikogu liiget.
Valitsuse algatatud päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seadust (128 UA) arutas Riigikogu uuesti 21. mail 2020 ja otsustas seadust muutmata kujul uuesti mitte vastu võtta. Riigikogu pidas vajalikuks seadust muuta, mistõttu käivitus uuesti eelnõu menetlemine selle esimese lugemise lõpetamise etapist.
Päästeseadust täiendatakse sätetega, mis reguleerivad, kuidas on korraldatud kriisiinfo teenuse osutamisel arvatava kannatanu isikuandmete töötlemine. Kriisiinfo teenuse osutamise käigus töödeldakse nii Häirekeskuse poole pöörduja (helistaja) isikuandmeid, samuti arvatava kriisiolukorras kannatanu isikuandmeid, kui vastavate päringute võimalus on otsustatud käivitada. Töödeldavate andmete täpne koosseis reguleeritakse hädaabiteadete menetlemise andmekogu põhimääruses (nii helistaja kui ka arvatava kannatanu nimi ja isikukood/sünniaeg, omavaheline seos, lisaks helistaja telefoninumber).
Otsuse anda kriisiinfo teenuse kaudu infot arvatavate kriisiolukorras kannatanute kohta, saavad teha vaid neli asutust oma pädevuse piires: Terviseamet, Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet. Vastava otsuse tegemisel tuleb hinnata, kas andmete töötlemine kriisiinfo teenuse osutamisel nende väljaandmise vajaduse tinginud erakorralise sündmuse korral on proportsionaalne ja muud teavituskanalid ei ole selleks piisavalt tõhusad.
Sätestatud on andmete töötlemise ulatus, mida hädaabiteadete menetlemise andmekogu pärib tervise infosüsteemist ja piirang, et arvatava kannatanu terviseandmeid ei töödelda. Samuti on sätestatud, et igaühel on õigus enda kohta keelata (patsiendiportaali vahendusel) kriisiinfo teenuse osutamisel tervise infosüsteemist enda kohta andmete väljaandmine.
Läbirääkimistel võttis sõna Toomas Kivimägi (RE).
Seaduse vastuvõtmise poolt oli 51 ja vastu 42 Riigikogu liiget.
Valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (173 SE) kolm suuremat muudatust puudutavad nõudeid elu- ja mitteeluhoonete pikaajalise rekonstrueerimise strateegiale ja toetusmeetmetele, elektriauto laadimistaristu paigaldamisele ning olemasolevate tehnosüsteemide energiatõhususe hindamisele ja süsteemide energiatõhususele. ELi direktiivist ülevõetavad nõuded aitavad kaasa direktiivi lõppeesmärkide saavutamisele. ELi vastav direktiiv on välja töötatud ühe osana Euroopa Komisjoni puhta energeetika meetmepaketist, mille fookuses on energiatõhusus, taastuvenergia ja tarbijate seisukohalt õiglane energia hind. Euroopa Liit on võtnud kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks veel vähemalt 40% võrreldes 1990. aasta tasemega. Euroopa Liidus soovitakse suurendada tarbitava taastuvenergia osa, energiajulgeolekut, konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust. Euroopa Liidu energia lõpptarbimisest 40% ja kasvuhoonegaaside heitest 36% on tingitud olemasoleva hoonefondi kasutamisest. Nende näitajatega moodustab hoonefond Euroopa Liidu energiatarbest kõige suurema osa. Eestis on vastavad näitajad veelgi kõrgemad, sest hoonete osa energia lõpptarbimisest ulatub Eestis 50%-ni. Lähtudes hoonete suurest mõjust energia lõpptarbimisele on hoonete energiatõhususe parandamine äärmiselt oluline.
Vastavalt direktiivile kohalduvad tehnosüsteemide nõuded edaspidi ka lokaalsetele taastuvenergia süsteemidele ehk energiat tootvatele süsteemidele. Seadusega sätestatakse nõue, et uue hoone püstitamisel varustatakse selle küttesüsteem isereguleerivate seadmetega, kui see on tehniliselt teostatav ja majanduslikult põhjendatud. Nõuded kohalduvad uutele hoonetele, mis peavad vastama energiatõhususe miinimumnõuetele.
Teise lugemise käigus lisati seaduse eelnõusse otsene viide grupierandi määrusele, millega korratakse üle, et riigiabi toetusskeem on seadustatud grupierandi alla kuuluvana.
Seaduse vastuvõtmise poolt oli 90 Riigikogu liiget.
Valitsuse algatatud vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt maksukorralduse seaduse muutmise seadusega (203 SE) lubatakse põlevkivi kaevandavatel ettevõtjatel ajutiselt kasutada eriotstarbelist diislikütust põlevkivikaevanduste- ja karjääride territooriumitel, karjääritehnikas ja seadmetes, sealhulgas kaevandusmasinates ning põlevkivi ja tuha transpordiks kasutatavates masinates. Avalikel teedel erimärgistatud kütusega sõita ei tohi. Erimärgistatud diislikütust saab kasutada perioodil 1. juuli 2020 kuni 30. aprill 2022.
Kehtiva seaduse kohaselt on perioodil 1. mai 2020 kuni 30. aprill 2022 diislikütuse aktsiisimäär 372 eurot ning erimärgistatud diislikütuse aktsiisimäär 100 eurot 1000 liitri kohta. Alates 1. maist 2022. on diislikütuse aktsiisimäär 493 eurot ning erimärgistatud diislikütuse aktsiisimäär 133 eurot 1000 liitri kohta.
Seaduse vastuvõtmise poolt oli 58 ja vastu 13 Riigikogu liiget.
Valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seadus (204 SE) näeb ette vähendada põlevkivi kaevandavate ettevõtete kulusid, võimaldades neil ajutiselt tasuda põlevkivi lend- ja koldetuha ladestamisel madalamat saastetasu. Seaduse täiendamise eesmärk on sätestada, et 2020. aastal rakendatakse COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 kriisiga seoses erandlikult põlevkivi lend- ja koldetuhale saastetasumäära 1,31 eurot tonni eest kehtiva 2,98 euro asemel.
Läbirääkimistel võttis sõna Maris Lauri (RE).
Seaduse vastuvõtmise poolt oli 51 Riigikogu liiget, vastuhääli oli 38.
Riigikogu võttis vastu ühe otsuse
Valitsuse algatatud Riigikogu otsusega „Riigigarantii andmine nõukogu määruse (EL) 2020/672, millega luuakse COVID-19 puhanguga kaasnenud eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA), artikli 11 alusel“ (210 OE) annab Riigikogu Euroopa Komisjonile riigigarantii summas 48 716 500 eurot ELi Nõukogu määruse, millega COVID-19 puhanguga kaasnenud eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA), artikli 11 alusel.
Garantiileppes sätestatakse garantii tagatisel antava finantsabi maksimaalne maht, garantii realiseerumise tingimused, aruandlus, garantii kestvus ning leppe seotus nõukogu määrusega. Määruses tuuakse välja rahastu loomise eesmärk ja kasutamine, liikmesriikide garantii korraldus, rahastu kehtivuse aeg ja aruandlus. Määruse artiklites 11 ja 12 sätestatakse garantii andmine ja rahastu kättesaadavus, nende sätete kohaselt oodatakse liikmesriikide garantiid rahastu kogumahust 25%-le ehk 25 miljardile eurole. Garantii jaguneb liikmesriikide rahvusliku kogutulu (RKT) osakaalu alusel ELi RKTst, Eesti osa garantiis on 0,194866%, jaotused ja garantiisummad on toodud garantiileppes.
Otsuse rakendamine ei too Eesti Vabariigile kaasa vahetuid otseseid kohustusi. Kohustused tekivad, kui garantii realiseerub ning Eesti peab tasuma komisjonile garantii nõude või garantii lisanõude alusel küsitud summad. Samas on komisjon kohustatud hüvitama liikmesriikidele garantii nõude või garantii lisanõude alusel makstud summad peale seda, kui laenusaaja on tagasimaksed tasunud või garantii nõudes mitteosalenud riigid on vastavad nõuded täitnud.
Otsuse vastuvõtmise poolt oli 82 Riigikogu liiget.
Esimese lugemise läbis kolm eelnõu
Valitsuse algatatud pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (195 SE) tõhustab pankrotimenetlusi ja parandab seeläbi ärikeskkonna toimimist. Eelnõu näeb muu hulgas ette maksejõuetuse teenistuse loomist, halduri tasu süsteemi muutmist, pankrotiavalduse esitamise kohustuse laiendamist, võlausaldajate häälte määramise kiirendamist ja kohtute spetsialiseerumist.
Kujundatakse ümber ka nõuete kaitsmise ja tunnustamise kord. Käesoleval ajal toimub nõuete kaitsmine selleks ette nähtud võlausaldajate koosolekul ning vaidlused nõuete üle lahendatakse eraldiseisvates ja aeganõudvates menetlustes. Eelnõu kohaselt toimub nõuete kaitsmine edaspidi kirjalikult ja tunnustamine kohtus ühes menetluses. Viiakse sisse vastuväidete põhistamise kohustuslikkus ja täiendatakse kaitsmiseta tunnustatavate nõuete nimekirja, mille tulemusel vähenevad vaidlused nõuete üle.
Samuti nähakse ette kohtute suurem spetsialiseerumine maksejõuetusasjadele, mille tulemusel lahendavad kohtunikud asju kiiremini ja ühtlasemalt. Juriidiliste isikute maksejõuetusasjade lahendamine koondatakse Harju ja Tartu maakohtutesse. Füüsiliste isikute puhul jääb kohtualluvus samaks.
Lisaks muudetakse läbipaistvamaks ja prognoositavamaks pankrotihalduri tasustamise süsteemi. Kehtiva seaduse järgi arvestatakse halduri tasu pankrotivara suuruse alusel, haldur ei pea oma töö kohta pidama tööajaarvestust ega koostama eeldatavat tegevuskava. Eelnõuga tehakse ettepanek, et haldur peab menetluse alguses oma kulutusi ja võimalikku tasu planeerima kõikides menetlustes ning pidama tööaja arvestust. See muudab menetluse läbipaistvamaks ja aitab kohtutel ja võlausaldajatel halduri tasu kujunemist paremini hinnata.
Füüsilise isiku pankrotimenetluses, mis on loomupoolest lihtsam, võimaldatakse tasu maksta ühekordse kindlaks määratud toimingutasuna. Haldur ei pea toimingutasu valimise korral tööajaarvestust pidama. Halduri tasu hakkab katma ka halduri üldkulusid, näiteks kulud büroo pidamisele. Sellega seoses tõstetakse halduri tasu alam- ja ülemmäärasid 21%, mis on keskmine üldkulude määr.
Laiendatakse pankrotiavalduse esitamise kohustust. Kehtiva seaduse järgi on võimalik, et juhatuse liikme puudumisel ei ole kellelgi kohustust esitada pankrotiavaldust. Muudatusega laiendatakse pankrotiavalduse esitamise kohustust isikutele, kellel on kohustus tagada juhatuse olemasolu. Sellised isikud on näiteks osaühingu puhul nõukogu liikmed ja osanikud. Nemad ei vastuta, kui juhatus on olemas.
Seoses COVID-19 koroonaviiruse mõjust tingitud majandusliku olukorra ootamatu ja järsu muutumisega võimaldatakse eelnõuga ajutiselt saneerimiskava ja võlgade ümberkujundamise kava paindlikumalt muuta. Kehtiv seadus saneerimiskava muutmist ei võimalda. Tegemist on ajutise võimalusega ja vastava taotluse saab esitada kuni 2020. aasta lõpuni.
Valitsuse algatatud ruumiandmete seaduse ning korteriomandi- ja korteriühistuseaduse muutmise seaduse eelnõu (196 SE) ühtlustab unikaalaadressi määramise aluseid, lihtsustab suhtlemist aadressobjekti omanikuga ja tagab riigi infosüsteemide parema koostoimimise.
Maa-ametile antakse õigus määrata unikaalaadressiga alad. Kehtiva korra alusel on unikaalaadressi nõudega aladeks üldplaneeringuga määratud tiheasustusega või kompaktse hoonestusega alad. Kuna õigusaktides ei ole viidatud alad defineeritud, määravad kohalikud omavalitsused neid planeeringutega väga erinevalt. Sellega kaasneb probleem, et hooned on võivad olla raskesti leitavad.
Ühtsetel alustel määratavad unikaalaadressi nõudega alad tagavad riigis ühetaolise aadressikorralduse ega lisa seejuures täiendavaid kohustusi või piiranguid ehitus- ega muule tegevusele.
Lisaks lihtsustakse suhtlemist aadressiobjekti omanikuga ning lisatakse võimalus teavitada aadressi muudatustest e-kirja teel ja kortermaja korral korterühistu kaudu.
Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse muudatustega tagatakse riigi infosüsteemide, eelkõige kinnistusraamatu ja aadressiandmete infosüsteemi parem koostoimimine. Kui kinnistusraamatus moodustatakse korteriomand, saab iga korteriomandina kinnistatav korter ka aadressiandmete süsteemis vaste aadressiobjektina.
Valitsuse algatatud kohanimeseaduse muutmise seaduse eelnõuga (186 SE) muudetakse kohanimenõukogu ülesandeid kohanimevaidluste lahendamisel ja riikliku kohanimeregistri pidamisel.
Eelnõu järgi ei lahenda kohanimenõukogu enam kohtueelseid nimevaidlusi, vaid esitab nimevaidlustes seisukohti. Eelnõu kohaselt võib isik kohanime kohta otsuse teinud kohaliku omavalitsuse üksusele esitada vaide või pöörduda halduskohtusse. Nimevaidlustes annab kohanimenõukogu valdkondliku ekspertarvamuse, mille järgimine on soovituslik.
Muudatused tehakse ka kohanimenõukogu moodustamise korras. Kohanimenõukogu põhimääruse kehtestab edaspidi riigihalduse minister ja seaduse tasandil ei määrata enam kohanimenõukogu liikmete arvu, praegu võib koosseisus olla 11-15 liiget.
Eelnõuga antakse riikliku kohanimeregistri pidamine Rahandusministeeriumilt Maa-ametile, kes on kehtiva seaduse kohaselt registri volitatud töötleja. Registri volitatud töötleja ülesanded antakse eelnõu järgi täitmiseks Keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskusele. Sellest tulenevalt kehtestab ka registri põhimääruse edaspidi keskkonnaminister.
Eelnõuga tehakse ka muid väikesemaid muudatusi rakenduspraktikast tulenevalt, näiteks rööpnimede osas ei pea kohaliku omavalitsuse üksus enam taotlema ministrilt nõusolekult, vaid üksnes kohanimenõukogu arvamust ning määratletakse selgemalt kohanime staatus, mille kohaselt kohanimi ei tekita nimeobjektile iseseisvaid õigusi ega kohustusi.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi ühe eelnõu
Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 140 muutmise seaduse eelnõuga (182 SE) sooviti lühendada eriolukorras arupärimiste vastamise tähtaega, et parandada infovahetust Valitsuse ja Riigikogu vahel.
Läbirääkimistel võtsid sõna Andrei Korobeinik (K) ja Kaja Kallas (RE).
Korobeinik tegi fraktsiooni nimel ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 52 Riigikogu liiget, vastuhääli oli 42 ning erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige.
Õiguskantsler Ülle Madise pidas ettekande „Õigusriik eriolukorras“. Madise ütles ettekande alguses, et kriisi ajal sai kinnitust lootus, et kui raske hetk on käes, siis terve Eesti mobiliseerub. „Puhkeaeg ja rollijaotus ei maksnud selles olukorras enam mitte midagi. Need, kes teavad ja oskavad, tegid ja otsustasid, nii avalikus kui ka erasektoris. Ja mul on eriti hea meel, et kinnitust sai: tugeva eesliinita ei saa neist mitte kumbki toime,“ tõdes õiguskantsler.
Edasi keskendus Madise peamistele kriisiga esile kerkinud murekohtadele, kuna ta ei ole enda sõnul kindel, et järgmises võimalikus hädaolukorras niisugune üldrahvalik ja ametkondade ülene pingutus uuesti mõeldav oleks.
Kõige suuremaks probleemiks peab Madise kriiside lahendamise võimekust. „Terviklik vaade alates ühe piirkonna elektrikatkestusest, maastikupõlengu, epideemia või loodusõnnetuse likvideerimisest kuni sõjaolukorrani välja – see pilt, nagu te teate, peaks olema tervik, aga kahjuks ei ole,“ ütles ta. „Seesama riigikaitse seadus, mis on siin menetluses, ja hädaolukorra seaduse võimalikud parandused annavad väga hea platvormi sellise tervikvaate loomiseks,“ lisas Madise. Tema sõnul peavad seaduses selges eesti keeles arusaadavalt kirjas olema, kes tohib piirata isikute õigusi ja vabadusi ja seada neile kohustusi, teiseks, milline on kriiside lahendamisel riigi ja kohaliku omavalitsuse tööjaotus, ja alles kolmandaks, teatud ulatuses võib olla mõistlik reguleerida ka seda, kes riigi sees mingi akti annab või kes mida juhib.
Teise probleemina tõi Madise esile asendustegevusega Eestile tekitatud kahju. „Aastaid on läinud aega sellele, et kirjutada seadusi ümber, kodifitseerimise, revideerimise ja kõige muu nime all, aga ometi see, mis on esmavajalik – konkreetsete elus ette tulnud probleemide lahenduste väljamõtlemine ja siia teie ette toomine –, see on jäänud tegemata,“ rääkis õiguskantsler. „Miks on vaja neid selgeid ja konkreetseid seadusi? Aga ikka sellepärast, et ei ole ju õige eeldada, et näiteks terviseametnikud murravad oma rängast töökuhjast läbi, kolm segast seadust ühes ja terve patakas määrusi teises käes. Nemad – nagu ka politseiametnikud, veterinaarametnikud ja paljud teised – on treenitud tegema eesliinil sisutööd, mitte seaduste pärast ministeeriumidega vaidlema. Ja siin konkreetne soovitus, kui tohib: Riigikogul on õigus tarbetud seadused lihtsalt tagasi lükata ja sundida segaseid seadusi selgeks kirjutama,“ jätkas ta.
Kolmandaks tõi Madise esile selle, et kui kriiside lahendamise kord on välja mõeldud ja seadusesse vajalikus osas kirja pandud, tuleks asjad õppustel läbi proovida ja siis õpitu ka ellu viia. „Piltlikult öeldes peaks olema Terviseametil ja paljudel teistel ametitel-inspektsioonidel tabel, kus on täpselt kirjas, mida ühe või teise kriisisündmuse puhul kes teeb, mis on õiguslik alus ja mis on õiguslik vorm. Ametniku ülesanne on üksnes fikseerida, et see on see sündmus. Meil on üle piiri tulemas nakkushaigus, me läheme riigipiirile, me teeme nakkustunnustega inimesele või tema lähikondsetele kohustusliku ettekirjutuse, inimesed jäävad koju ja me oskame ka neile öelda, mis saab nende sissetulekust ja muudest kohustustest. Praegu seda ei ole. Seda oleks väga vaja,“ tõdes Madise.
Neljanda murekohana nimetas õiguskantsler ametite-inspektsioonide töö headust ja usaldusväärsust. „Mulle tundub, et kohati mõisteti Terviseamet ebaõiglaseltki hukka, sest nad olid täpselt selles olukorras, kus neil oli üldrahvaliku arusaama kohaselt lahendada suure nakatuvusega haigus, mis levib kiiresti ja ulatuslikult või mille kulg on raske või eluohtlik,“ täpsustas ta.
Ettekande lõpus peatus Madise küsimusel vabadusest ja vastutusest ehk sellel, kui palju kriisiolukorras usaldatakse inimeste endi tarkust oma vabadusi vastutustundega kasutada ja kui suures ulatuses on vaja jäiku piiranguid.
Fraktsioonide nimel võtsid sõna Alar Laneman (EKRE), Kaja Kallas (RE) ja Indrek Saar (SDE).
