Riigikogu kultuurikomisjonile laekus tähtajaks ideekavandeid 29 kultuuriehitise või ehitiste kogumi kohta, mille ehitamist või renoveerimist toetada järgnevatel aastatel Kultuurkapitali vahenditest.
Kultuurikomisjoni esimehe Aadu Musta sõnul on taotluste spekter avar, mis näitab kultuurielu muresid ja soove. „Ühest küljest on meil väga hea meel, et nii suurt aktiivsust on näidatud, kuid teiselt poolt, kuna ettepanekuid on palju ja kõiki rahastada ei saa, tuleb valik raske. Me ei kavatse ühtegi ideed koheselt laualt maha lükata ja peame lahenduste leidmiseks nõu Kultuuriministeeriumi ja teiste partneritega,“ rääkis Must.
Musta sõnul pidas komisjon ettepanekuid oodates silmas, et tegemist võiks olla ehitistega, mis on olulised kogu Eesti kultuurile, aitavad kaasa Eesti kultuuri, sealhulgas rahvuskultuuri järjepidevuse tagamisele ja kultuurivaldkonna terviklikule arengule ning soodustavad kultuurivaldkondade vahelist koostööd.
Komisjoni aseesimees Heidy Purga tõi positiivsena esile, et ideekavandid ei puuduta ainult pealinna uute kultuuriobjektide rajamist, vaid ettepanekuid on laekunud üle Eesti. „See annab võimaluse toetada kultuurielu ka väljaspool pealinna,“ ütles Purga. „Edasi peab käivituma laiem diskussioon, et sõeluda välja ideed, mille rahastamisel oleks võimalik ühendada kultuuri eri valdkondi.“
Kultuurikomisjon tutvub esitatud ideekavanditega sügisistungjärgu alguses ning kavandab edasise tegevuse. Otsuse, milliste objektide ehitamist või renoveerimist Kultuurkapitali vahenditest toetada, teeb kultuurikomisjoni ettepanekul Riigikogu.
Eesti Kultuurkapitali seaduse kohaselt toetab Kultuurkapitali nõukogu vastavalt Riigikogu otsusega kinnitatud pingereale riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamist ja renoveerimist. Üheaegselt toetatakse kuni kahte objekti.
Kultuuriehitiste rajamiseks ja renoveerimiseks eraldatakse iga-aastaselt 60,6 protsenti Kultuurkapitalile sihtotstarbeliselt laekuvast hasartmängumaksust. 2019. aastal oli laekunud summa suuruseks 8,3 miljonit eurot.
Varem Kultuurkapitali seaduse alusel rahastatud Eesti Rahva Muuseumi ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saali ehitamise tagasimaksed lõppevad prognooside kohaselt 2023. aastaks.
Esitatud ideekavanditega saab tutvuda Riigikogu kodulehel.
