Tallinnasse rajati viis uudset jalgratta remondipunkti
Sel nädalal rajas Eesti Terviserajad SA Tallinna viiele terviserajale Eestis ainulaadsed iseteeninduslikud remondipunktid jalgratastele, kus saab pumbata rehve, kohendada sõiduvahendi sadulat ning sättida ratas sõidukorda.
Iseteeninduslikud remondipunktid jalgratastele asuvad Tallinnas Järve-Tartu-Viljandi mnt kergliiklusteel (Liivametsa tn parklas), Hiiu Rimi juures jõulinnakus kergliiklustee kõrval, Nõmme-Haabersti kergliiklusteel (Tähetorni parklas), Pae pargis ja Pirita Spordikeskuse juures terviseraja alguses, viimane neist valmib lähipäevil. Remondipunktide kasutamine on kõigile tasuta.
Eestis esimestes, aga mujal Euroopas juba üsna laialt levinud remondipunktides on universaalse pumbaotsikuga pump koos manomeetriga ning erisugused võtmed, võtmekomplektid, kruvikeerajad ja kummiheeblid ratta korrastamiseks.
Eesti Terviserajad SA tegevjuhi Alo Lõokese sõnul on ratturite hulk tänavatel ja liikumisradadel aasta-aastalt kasvanud. Aga nagu iga liikumisvahend, vajab ka ratast aeg-ajalt hoolt. „Kõigis kodudes ei ole ratta töökorda seadmiseks vajalikke mutrivõtmeid, tööriistu või õige otsikuga pumpa. Teinekord jääb tööriistade puudusel aga ratas hoopis seisma. Remondipunktis saab iga üks enda ja miks mitte ka pereliikmete jalgrattad enne terviserajale suundumist üle vaadata ja töökorda seada. Kui vähemalt mõni praegu panipaigas tolmukoguv jalgratas remondipunkti abil uuesti sõidukorda ja rajale saab, oleme eesmärgi täitnud,“ lisas Lõoke.
Kolm viiest paigaldatud remondipunktist asuvad Nõmme linnaosas ning kergliiklusteed on Nõmme linnaosavanema Grete Šillise sõnul piirkonnas tihedas kasutuses. „Enam ei pea tühjenenud rehvi tõttu sõit varakult lõppema ja saab vähemalt remonditöökotta mugavamalt jõudmiseks ajutiselt rehvi uuesti rõhku täis pumbata. Viljandi mnt ja Kitsarööpa kergliiklustee äärde paigaldatud hoolduspunktid on väga praktilised. Täis saab pumbata jalgratta, lapsevankri või rulaatori rehvid. Lisaks on võimalik ka erinevate võtmetega teha pisiremonti, näiteks kinni keerata logisev pedaal või kohendada pidureid,” lisas Šillis.
Sel sügisel seati remondipunktid jalgratastele üles Tallinnasse, kuid tulevikus võiks selliseid punkte leida ka terviseradade ja kergliiklusteede äärest üle Eesti. „Omavalitsused, koolid, ülikoolid ja ka ettevõtted võiksid samuti kaaluda iseteeninduslike remondipunktide ülesseadmist. Ehk ergutaks „teen-oma-ratta-ise-korda“ punktide rajamine koolide juurde noori rohkem rattaga sõitma, mis parandaks omakorda nende liikumisharjumusi?“ Samuti võiks Lõokese arvates remondipunkte rajada populaarsemate rattateede äärde igapäevaselt tööle-koju rattaga liiklejate jaoks. „Teadmine, et vajadusel saan tee peal rattakumme pumbata või pisiremonttöid teha, võiks julgustada inimesi auto asemel rattaga tööle sõitma,“ avaldas ta lootust.
Eesti Terviserajad SA asutasid 2005. aastal ettevõtted Merko Ehitus, Swedbank ja Eesti Energia. Tänaseks on Terviseradadest saanud suurim liikumisharrastuse mõjutaja Eestis. Kokku on Eestis enam kui 1100 kilomeetrit aasta läbi kasutavaid terviseradasid, mida hooldab 200-liikmeline rajameistrite meeskond kas vabatahtlikult või koostöös omavalitsusega. Lisaks on mitmetes hoonetes – koolid, kontorid, lasteaiad, haiglad – maha märgitud 78 siseterviserada, kus liigub igapäevaselt üle 70 000 inimese.
