Eestist sai Euroopa Mälu ja Solidaarsuse võrgustiku vaatlejaliige
Eesti liitus Euroopa 20. sajandi ajaloo teadvutamisega tegeleva Euroopa Mälu ja Solidaarsuse võrgustikuga (European Network of Remembrance and Solidarity). Esialgu on Eesti kaks aastat vaatlejariik, vahendas Justiitsministeerium 16. oktoobril.
„Eesti osalemine võrgustikus on oluline, sest tegemist on totalitaarsete režiimide kuritegusid uuriva ajaloolaste, teadlaste ja akadeemikute koostööl põhineva organisatsiooniga ning liikmestaatus võimaldab Eestil oma sõnumeid meie riigi vastu ajaloos toime pandud kuritegudest Euroopas laiemas ringis selgitada ja esile tõsta,“ rõhutas justiitsminister Raivo Aeg.
Eesti kontaktorganisatsiooniks võrgustiku juures on rohkem kui 20 aastat totalitaarsete režiimide kuritegusid ja ideoloogiat uurinud Eesti Mälu Instituut.
„Euroopa lähiajaloo valdkonna asjatundjate kogukondadega kogemusi ja teadmisi vahetades suurendame lähiajaloo uurimise võimekust Eestis ning enda kaasarääkimise võimalusi. Rahvusvaheline koostöö selles vallas võimaldab liikuda koos teiste Euroopa ühiskondadega vaikselt vanu haavu raviva ühtlasema mälestuskultuuri poole. See kultuur on viis mäletada 20. sajandit, mille osaks on austus kõikide totalitaarsete režiimide ohvrite vastu ja julgus avatult ning argumenteeritult rääkida kõikide selliste režiimide ideoloogiast ja nende poolt toime pandud poliitiliselt motiveeritud kuritegudest,” ütles Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige Sergei Metlev.
Euroopa Mälu ja Solidaarsuse võrgustiku asutasid 2005. aastal Saksa, Ungari, Poola ja Slovakkia kultuuriministrid Euroopa 20. sajandi ajalugu puudutavaks uurimis- ja haridustööks. 2014. aastal liitus Rumeenia, vaatlejatena osalevad Tšehhi, Austria, Albaania ja Gruusia.
Võrgustiku juhtimine on 3-tasandiline: iga liikmesriik määrab juhtkomiteesse ühe koordinaatori, ühe liikme nõuandvasse kogusse ja ühe liikme teadusnõukogusse. Erinevad liikmed panustavad liikmemaksu erinevas mahus, madalaim liikmemaks on 50 000 eurot aastas. Liikmemaksudest laekuvat raha kasutatakse projektide ellu viimiseks.
Vaatleja staatusega riigid ei osale juhtimises ja neil ei ole ka rahalist kohustust. Vaatleja staatuses saab riik olla maksimaalselt kaks aastat. Eesti vaatleja staatus kestab 30. novembrini 2022.
