EESTILE USTAV I Pea 1100 ajateenijat vandusid Eestile truudust
Sel nädalal lõpetas oktoobris erinevates kaitseväe väeosades üle Eesti teenistust alustanud pea 1100 ajateenijat sõduri baaskursuse ning andsid pidulikul rivistusel sõdurivande.
1. jalaväebrigaadis lõpetas sõduri baaskursuse üle 540 sõdurit, kellest pea 400 teenib Jõhvis asuvas Viru jalaväepataljonis ning 160 Tapal.
Viru jalaväepataljoni veebel staabiveebel Indrek Ojasoo ütles, et kuigi koroonaviirus avaldas oma mõju ka Jõhvi linnaku sõdurite igapäevasele teenistusele – näiteks said ajateenijad välilaagris olla tavapärasest kauem – said kõik püstitatud eesmärgid täidetud. Seda tõestas ka sellel nädalal toimunud baaskursuse lõpurännak, mis testis sõdurite oskusi ja vastupidavust.
„Terve rännaku vältel demonstreerisid sõdurid kõrget distsipliini ja head moraali. Viru jalaväepataljoni veeblina on mul uhke tunne, et oma teenistuse esimesed seitse nädalat kandsid nemad just meie pataljoni embleemi,“ ütles staabiveebel Ojasoo.
Reamees Frank Kenneth Liblikmann tõdes, et hoolimata ligi 40-kilomeetrilisest rännakust on tema ja kaasvõitlejate enesetunne hea. „Enne rännakut arvasin, et kõige keerulisem osa on füüsiline vastupidavus, sest mitte keegi meist ei olnud enne nii pikka distantsi sellistes oludes läbinud. Rännaku jooksul see siiski nii suureks probleemiks ei osutunud. Pigem oli rännak just vaimselt raske. Iseenda ja teiste motiveerimine muutus rännaku möödudes järjest raskemaks, kuid alati leidus miski, mis aitas edasi liikuda,“ ütles reamees Liblikmann ja lisas, et ajateenistus kulgeb tegusalt. „Oleme iga nädal õppinud väga palju uusi ja huvitavaid asju, mida ilmselt kusagil mujal poleks õppinud.“
2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljonis andis Taara linnakus 27. novembril truuduse vande 420 põhikutse ajateenijat. Rivistusel osales lisaks Kuperjanovi jalaväepataljoni ülemale ka 22. jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Tõnis Vau, kelle üksuse sõjaajakoosseisu ajateenijad arvatakse.
„Pean pataljoniülemana oluliseks, et iga Taara linnakus teenistust läbiv 22. jalaväepataljoni ajateenija hoomaks konteksti, kuhu ta kuulub ja milleks teda ette valmistatakse. Meie, tegevväelaste, ülesanne on seda neile selgitada ja teenistuse tausta võimaluste piires avada. Äsja lõppenud sõduri baaskursus on üks ajateenistuse tähtis verstapost, nagu ka järgmisel kevadel toimuv õppus Kevadtorm, aga valmidus kiirelt riiki kaitsma asuda peab säilima ka pärast ajateenistuse lõppu reservis olles,“ ütles 22. jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Tõnis Vau.
Küberväejuhatuses lõpetas sõduri baaskursuse üle 100 ajateenija. „Tükike teed on käidud, suurem osa seisab veel ees. Paljudele oli seljataha jääv kursus proovikiviks, et teada saada, milleks te olete füüsiliselt ja vaimselt võimelised. Loodame, et lõime teile sõdurioskuste vundamendi, millega vastu seista igasugustele kriisidele,“ ütles staabi- ja sidepataljoni ülem kolonelleitnant Priit Averkin.
Ämaris asuva toetuse väejuhatuse logistikapataljonis lõpetas sõduri baaskursuse 60 ajateenijat, kellest silmapaistvamaks tunnistati reamees Kristjan Madis Kask. Talle omistati lõpurivistusel pataljoniülemalt nimeline tääknuga.
Edasi lähevad noormehed teenima logistikapataljoni põhiüksustesse, jagunedes logistikakompanii, tagalakompanii ja staabikompanii vahel, jätkates kõik vastavalt oma üksuse erialasele spetsiifikale sõduri erialakursustega.
Sõdurivandega tõotab kaitseväelane jääda ustavaks demokraatlikule Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale, kaitsta Eesti Vabariiki vaenlase vastu kogu oma mõistuse ja jõuga, olla valmis ohverdama oma elu isamaa eest ning pidada kinni kaitseväe distsipliinist. Truudusetõotuse annavad ajateenijad pärast sõduri baaskursuse lõpetamist. Sõduri baaskursus on ajateenistusse kutsutud sõduri jaoks esmatasandi õpe, kus värsketele kaitseväelastele antakse üksikvõitleja teadmised ja oskused.
Sõdurivandega tõotab kaitseväelane jääda ustavaks demokraatlikule Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale, kaitsta Eesti Vabariiki vaenlase vastu kogu oma mõistuse ja jõuga, olla valmis ohverdama oma elu isamaa eest ning pidada kinni kaitseväe distsipliinist.
Sõduri baaskursus lõppeb eksamiga. Õppurisõdurite teadmisi ja oskusi kontrollitakse nii teoreetiliste testidega kui ka praktiliste harjutuste käigus, kus on vaja lahendada erinevaid ülesandeid nagu tulepositsiooni valik, maskeerimine, vahemaade mõõtmine, esmaabi andmine ja miinide paigaldamine. Samuti kontrollitakse sõdurite vastupidavust rännakuga, mille kogupikkus on erinevates väeosades kuni 50 kilomeetrit.
Ajateenistuses saadud teadmised on ettevalmistus teenistuseks reservis ja reservteenistuse lahutamatu osa. Praegu aega teenivate noormeeste väljaõppetsüklid lõppevad 2021. aastal suurõppusega Kevadtorm, mille järel arvatakse nad reservi.