Lasketiirud ja -paigad muudetakse ohutumaks
Laskertiirud ja –paigad muudetakse uue määrusega ohutumaks ja kaasaegsetele laskedistsipliinidele sobivamaks.
Siseminister Kristian Jaani märkis, et määrusega tehtavad muudatused kaasajastavad lasketiirude ja -paikade ohutusnõudeid ning väljaõpet ja relvatehnikat puudutavaid reegleid. „Aeg-ajalt on oluline taolised reeglistikud üle vaadata ja vajadusel kaasajastada. Lasketiirude- ja paikade puhul on kõige tähtsam nende ohutus, mida saame tagada selgete ja üheselt mõistetavate reeglite kehtestamise ja järgimisega,“ märkis siseminister.
Ta lisas, et vastutus ja kohustused lasketiiru või –paigaga seonduvalt peavad olema selged ja ühesed. „Nüüd on määratletud laskmise eest vastutava ja laskmist läbiviiva inimese kohustused ja vastutus. Kui esimene neist vastutab eelkõige lasketiiru või laskepaiga ohutusnõuetele vastavuse eest, siis teine lasketiirus või laskepaigas laskmise läbiviimise eest,“ selgitas Jaani.
Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Sven Põierpaas märkis, et lasketiirudele ja laskepaikadele kehtestati võrdsed ohutusnõuded, sest nende kasutamise eesmärk ei erine üksteisest. „Lasketiir on mõeldud treeninglaskmiste ning võistluste alalise toimumise kohaks ja laskepaik on ajutine tegevuskoht. Seega, ei ole erisus ohutusnõuetes mõeldav. Ohutusnõuete eesmärk on minimeerida kuulide ohualast välja lendamise riski. Samas annab uus regulatsioon lasketiiruomanikule võimaluse valida erinevate ohutusnõuete rakendamise vahel,“ nentis Põierpaas.
Ta lisas, et kui püssist lastakse kuni 50 meetri kauguselt, on uueks tagavalli nõutavaks kõrguseks edaspidi vähemalt 4,4 meetrit endise 3,5 meetri asemel. „Kui aga lastakse kaugemalt, kuni 100 meetri pealt, peaks tagavalli kõrgus olema juba vähemalt 6 meetrit. Tagavalli hari peab olema vähemalt 1,5 meetri laiune,“ selgitas Põierpaas.
Ta täpsustas, et juhul, kui tagavalli ei ole võimalik nõutava kõrguse ja laiusega rajada ning kuulide laskealast väljalendu ei saa välistada laskekabiini või kuulisuunajatega, on märkjoonetagune ohuala jätkuvalt kohustuslik. „Sel juhul on väikesekaliibrilisest tulirelvast laskmisel või sileraudsest tulirelvast kuuliga laskmisel ohuala pikkus vähemalt 2000 meetrit ja täiskaliibrilisest tulirelvast laskmisel vähemalt 5000 meetrit,“ märkis Põierpaas.
Määrusega ajakohastati laskevõistluse ja treeninglaskmise ohutusnõudeid ning arvestati uute kaasaegsete laskedistsipliinide harjutuste eripäraga. Lisaks muudeti paindlikumaks tänapäevaste laskedistsipliinide võistluste ja harjutuste korraldamine.
Veel sätestati määruses laskekohtades tänapäevaste tehniliste võimaluste kasutamine. Näiteks tohib edaspidi lasketiirul või -paigal olla mitu tulejoont ja laskeala, kus lubatakse harrastada vastavaid praktilise laskmise laskeharjutusi.
