Kas noortel tasub esimene kodu osta või üürida?
Kuigi kodu ostmine on pikas perspektiivis kasulikum, võivad pangad soovitada esmalt üürimist ja alles siis ostmist.
„Kui noor on tasunud regulaarselt üürimakseid ja suutnud selle juures ka omafinantseeringu jaoks sobiva summa säästa, annab see pangale kindluse, et inimene suudab oma finantse juhtida ja on võimeline ka kodulaenu makseid tasuma,“ selgitas Coop Panga erakliendi kinnisvarafinantseerimise juht Karin Ossipova.
Suurem tõenäosus on laenu saada noortel, kel on püsiv töökoht, katseaeg läbitud ja kes on majanduslikult iseseisvad. Neile, kes ei ole veel iseseisvat elu alustanud, on pangal keerulisem laenu anda. „Kui noor elab alles vanemate juures, kes hoolitsevad suure tõenäosusega tema elamiskulude, söögi ja muude kulude eest, siis pole veel teada, kuidas ta isikliku finantskohustusega hakkama saaks. Kogumisharjumuse loomiseks tuleks vanemate juures elades säästa kinnisvara omafinantseeringuks vajalik summa, sest see aitab pangale tõestada, et suudetaks ka kodulaenu makseid tasuda,“ lisas Ossipova.
Kodulaen maamaja ostuks
Lisaks finantskäitumisele ja krediidivõimekusele vaatab pank laenutaotluse juures kinnisvara likviidsust ehk seda, millise hinnaga on võimalik vara vajadusel edasi müüa. Kinnisvara hind sõltub suurel määral asukohast. Näiteks Tallinnas on nõudlus korterite järele oluliselt suurem kui maapiirkondades ehk Tallinna korteritel on kõrgem likviidsus.
Sellest tulenevalt kehtib pankades reegel: mida kaugemal keskusest, seda kõrgem peab olema omafinantseeringu osakaal. Tallinnas, Tartus, Pärnus või nende lähistel võib heas korras kinnisvara ostuks saada pangalaenu kuni 85% ulatuses kinnisvara turuhinnast. Maapiirkondades, näiteks Valga- või Jõgevamaal saab tavaliselt laenu kuni 70% kinnisvara turuhinnast. „Kuigi maale maja ostes on omafinantseeringu osakaal suurem, siis absoluutsummas võib see olla madalam tõmbekeskustesse kinnisvara soetamisest,“ selgitas Ossipova.
Kredex ja omafinantseering
Sageli jääbki unistuste kodu ostmise takistuseks vajaliku omafinantseeringu kokkusaamine. Siin tuleb paljudele koduostjatele appi Kredexi käendus, mille abil on võimalik tavapärane 15–30% omafinantseeringu osa viia 10% juurde.
„Meie käendust kasutataksegi omafinantseeringu kohustuse vähendamiseks,” kinnitas Kredexi eluaseme- ja energiatõhususe osakonna juht Triin Reinsalu. Kredex on koduostjatele pangalaenu käendanud juba ligi 20 aastat ja statistika näitab, et ligikaudu iga neljas Eestis välja antud kodulaen on Kredexi käendusega.
Käendust saavad kasutada kõik inimesed, kes vastavad Kredexi tingimustele. Näiteks käendatakse alla 35-aastaseid kõrg- või keskeriharidusega spetsialiste, lapsevanemaid, kellel on vähemalt üks kuni 15-aastane laps ja kaitseväe või kaitseliidu veterane.
„Paar aastat tagasi tulime välja ka energiatõhusa eluasemelaenu käendusega, mille puhul me ei vaata niivõrd seda, kes on laenuvõtja, vaid ostetava maja või korteri energiatõhusust. Kui tegemist on tavapärasest enam energiat säästva korterelamu korteri või eramuga, saab selle soetamiseks küsida energiatõhusa eluasemelaenu käendust,“ selgitas Reinsalu.
Nõu käenduse kasutamiseks tasub küsida oma laenuhaldurilt, kes oskab selgitada ka muid kodulaenu saamiseks vajalikke tingimusi.
