Reinsalu: tuleb venitusteta töötada viirusetõrje kitsaskohtade lahendamisel
Riigikogus toimus täna riigieelarve kontrolli erikomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Tegevustest koroonaviiruse tõrjumisel“ arutelu.
Erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu ütles ettekandes, et Eesti riigi ja rahva tähtsaim ülesanne on koroonaviiruse tõrjumine. Reinsalu sõnul on praeguses kriitilises olukorras võtmetähtsusega otsustamise kiirus, vajalik juhtumissüsteem ja kartmatus rakendada venitusteta kõiki asjakohasid meetmeid viiruse tõkestamiseks.
Reinsalu avaldas lugupidamist kõigile tervisehoiusüsteemi ja eesliini töötajatele, kes igapäevaselt tõrjuvad viirust suureneva koormuse all. „Riigijuhtide vastutus, kel on pädevus otsuseid langetada, on langetada otsuseid, mis aitaksid eesliinitöötajatel viirust tõrjuda ja säästaksid inimelusid,“ lausus Reinsalu.
Erikomisjoni esimees andis ülevaate komisjonis toimunud avalikest kuulamistest, kus hinnati viiruse leviku tõrjumise meetmeid, olukorda vaktsineerimisvaldkonnas ning kriisi uute majanduslike leevendusmeetmete väljatöötamist ja senist rakendamist. Ta tõi välja kuulamiste käigus tehtud olulisemad tähelepanekud ning komisjonis kujundatud seisukohad. „Küsimus ei ole süüdlaste leidmises võimalike probleemide tuvastamisel, vaid küsimus on selles, kuidas venitusteta rakendada sobivaid meetmeid ja kõrvaldada takistusi kriisi lahendamises,“ ütles ta.
Tervise- ja tööminister Tanel Kiik alustas ettekannet kõige värskematest numbritest. „Hetkel oleme jätkuvalt kasvutrendis, küll aga see kasvutrend on iseenesest aeglustumas,“ ütles Kiik. Eesmärk on see, et alates märtsi teisest poolest numbrid hakkaksid langema. Tema sõnul saabub langus siis, kui nakatumiskordaja langeb allapoole 1.
Minister tõi ka välja, et COVID-19 kriisi teine pool on toetused inimestele, kes on sattunud kriisis raskustesse, ja tõi näiteks töötasu jätkutoetuse. „Kui me kehtestame mingeid piiranguid mingitele sektoritele, majandusharudele, siis me tagame, et selles valdkonnas töötavate inimeste sissetulek ei lange ja nende tööhõive ei lange,“ rääkis minister.
Kiik peatus ka lisaeelarve koostamisel, sest lisaressurssi on vaja tervishoiuvaldkonnale testide tegemiseks ja vaktsiinide tarnimiseks. Samuti on kasvanud haigushüvitistevajadus. Täiendavalt on tervishoiuvaldkonnas oluline saada ressurssi juurde COVID-19 osakonnas töötavatele arstidele-õdedele ja tervishoiutöötajatele ning ka lisapersonali kaasamiseks.
Teise kvartali jooksul on võimalus tagada juba vähemalt ühe doosiga vaktsineeritus kõigile elanikele, kes seda soovivad ja keskenduda siis suvekuudel üha rohkem teise doosiga kaitse pakkumisele. Praeguse seisuga on vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud kokku umbes 8,6% elanikkonnast, täpsemalt neist umbes 5% on saanud ühe doosi ja kahe doosiga on vaktsineeritud 3,6%. Selle näitajaga oleme Euroopa Liidus viiendal-kuuendal kohal, ütles Kiik.
Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik Krista Fischer nõustus, et kasvutrend on aeglustunud, aga see ei tohiks mõjuda liiga rahustavalt. „Seega endiselt tuleb siiski jälgida olukorda ja tõesti ma ka loodan, et kasu on praegustest piirangutest, mis on kahtlemata rangemad kui need, mis olid novembris ja detsembris,“ avaldas Fischer.
Akadeemik tõi välja, et viiruse läbipõdemine ei ole veel hakanud olulisel määral mõjutama nakatumist. Tema sõnul näitavad andmed, et agressiivne Briti tüvi on levinud Eestis, kuid ei ole jõudnud igasse maakonda samasugusel määral.
Fischer rääkis ka trendist, et kui nakkus läheb üles noorte seas, siis mõne aja pärast jõuab ka eakate sekka.
Fischer tõi välja kolm erinevat prognoosi, mis kõik eeldavad seda, et nakatumise tase hakkab alla minema. „Esimene on see, kus me hakkame ikkagi nägema veel paari nädala jooksul seda, et päevased nakatunute arvud ületavad 2000,“ rääkis ta.
Teine stsenaarium ütleb, et langus saavutatakse, aga mitte nii kiiresti. Nakatumiskordaja R langeb 1,1–1,05 peale.
Kolmas stsenaarium näitab, et juba järgmise nädala lõpuks näeme kerget langust, mis kiireneb ja nakatumiskordaja jääb 0,8 peale püsima. See näitaks Fischeri sõnul tõesti seda, et juba maikuud võiksime vastu võtta väga rahulikult ja mitte ainult jaanipäeva, vaid ka maipühi välitingimustes sõpradega tähistada.
