Riigikogu menetleb loomeliitude, infoühiskonnateenuse ja töölepingu seaduste muutmisi
Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kolm eelnõud.
Valitsuse 22. märtsil algatatud loovisikute ja loomeliitude seaduse ning sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (360 SE).
Loovisikute ja loomeliitude seadust muudetakse, et seaduses ette nähtud reservi saaks täiendavalt paigutada lisaraha. Vabakutseliste loovisikute osa loomesektoris tervikuna on suurenenud ja ka töö tegemise viisid muutunud. Kindla tööandjata sihtrühm on kultuurivaldkonnas üks rohkem kannatanud tööturu osalisi.
Eelnõuga võimaldatakse maksta suuremale hulgale loovisikutele loometoetusi. Seoses koroonakriisiga leevendatakse ajutiselt ka toetuse taotlemise tingimusi. Loometoetus on kuue kuu jooksul makstav töötasu alammäära (584 eurot) suurune toetus.
Kuni 2021. aasta lõpuni kaotatakse nõue loometoetust saanul kahe aasta jooksul uut toetust mitte taotleda. Samuti on tal õigus saada loometoetust ka juhul, kui loometoetuse maksmisele eelnenud kuul on saadud kuni ühe loometoetuse suuruses tulu, töövõimetoetust või töövõimetuspensioni. Sarnased muudatused tehti seadusesse ka aasta tagasi, 2020. aasta kevadel jõustunud seadusemuudatusega, kuid need kehtisid eriolukorra ajal ja kuus kuud pärast selle lõppu.
Püsiva iseloomuga muudatused puudutavad loomeliidu toetuse kujunemise aluseid. Muudatusega nähakse ette, et loometoetuse reservi võib erandjuhul suurendada riigieelarvest või valitsuse selleks eraldatud vahenditest, kui seaduse sätestatud alusel eraldatud summast loometoetuste maksmiseks abivajajatele ei piisa.
Püsiva iseloomuga on ka muudatus, millega määratakse nende vabakutseliste loovisikute, kes ei kuulu ühtegi loomeliitu, loometoetuste taotluste menetlejaks ja toetuste maksjaks kultuuriministeerium. Kehtiva seaduse alusel on see ülesanne loomeliitudel. Lisaks täpsustakse sotsiaalmaksu arvestamise korda olukorras, kus loovisik kuulub korraga mitmesse loomeliitu. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
Valitsuse 22. märtsil algatatud infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (359 SE).
Eelnõu olulisemate muudatuste hulgas määratakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teostama järelevalvet veebipõhiste vahendusteenuste pakkujate ja otsingumootorite üle. Eelnõuga täpsustatakse sunniraha ja trahvimäärasid ettekirjutiste ja kohustuste täitmata jätmise eest. Nähakse ette käibemaksukohustuslase numbri avaldamise kohustus nendele infoühiskonna teenuse osutajatele, kelle tegevuselt nõutakse käibemaksu.
Veebipõhiste vahendusteenuste hulka kuuluvad sellised infoühiskonna teenused, mis võimaldavad ärikasutajatel pakkuda tarbijatele kaupu ja teenuseid ja hõlbustada otsetehingute algatamist.
Euroopa Liidus on eesmärk tagada õiglane ja usaldusväärne ning ühtsetel alustel toimiv veebipõhine ettevõtluskeskkond kogu Euroopa Liidu siseturul. Infoühiskonna teenused, sealhulgas veebipõhised vahendusteenused ja otsingumootorid on ettevõtluses ja kaubanduses olulised. Infoühiskonna teenused võimaldavad uusi ärimudeleid, innovatsiooni, pakuvad juurdepääsu uutele turgudele ja ärivõimalustele. Kuid platvormimajandus toob kaasa ka probleeme, mis tuleb õiguskindluse tagamiseks lahendada. Eelnõu muudatustega tagatakse EL-i platvormide määruse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu e-kaubanduse direktiivi nõuetekohane ja mõjus täitmine Eestis. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 22. märtsil algatatud töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (361 SE).
Eelnõuga võetakse üle EL-i direktiiv, millega täpsustatakse hoolduskohustusega töötajate ja ametnike õigust küsida paindlikke töö- või teenistustingimusi, näiteks osalist või paindlikku tööaega, kaugtöö tegemise võimalust jne. Õigus küsida paindlikke töötingimusi ei too tööandjatele ega ametiasutustele kaasa kohustust küsitud tingimusi võimaldada, kuid tööandja peab sellises olukorras keeldumist põhjendama. Lisaks sätestatakse hoolduskohustusega töötajale ja ametnikule täiendav kaitse töölepingu ülesütlemisel või teenistusest vabastamisel ning pööratud tõendamiskoormus töölepingu ülesütlemise või teenistusest vabastamise vaidlustes.
Lisaks kaotatakse 13–14-aastaste alaealistega töölepingu sõlmimisel 10-tööpäevane ooteaeg alaealise registreerimisest töötamise registris. Vastav kohustus jääb edaspidi kehtima vaid 7–12-aastaste töölevõtmisel. Muudatuse eesmärk on vähendada nii tööandjate kui ka tööinspektsiooni töökoormust seoses 13–14-aastaste värbamisega. Muudatus aitab luua paindlikumaid töötamisvõimalusi, tagades samal ajal alaealiste efektiivse kaitse töösuhtes. Valitsuskabinet andis heakskiidu muudatusele 18. juunil.
Samuti parandatakse 2018. aasta oktoobris vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi muudatustega vastu võetud lapsepuhkuse regulatsiooni. Alates 1. aprillist 2022 tekib kõigil alla 14-aastaste laste vanematel õigus saada 10 tööpäeva lapsepuhkust iga alla 14-aastase lapse kohta. Seda hakatakse arvestama vanemahüvitisperioodi lõpust ja selle eest makstava tasu suurus on 50 protsenti lapsevanema keskmisest palgast. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
