Uuring: vabaühenduste rahastamine KOV-ides on muutunud läbipaistvamaks
SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital tellimusel viidi 2020. aastal läbi uuring kodanikuühenduste rahastamisest Eesti kohalikes omavalitsustes, millest selgus, et Eestis pole kohalikku omavalitsust, kus vabakonna tegevust ühel või teisel viisil rahaliselt ei toetataks.
Tegemist on korduvuuringuga, mille esimene osa viidi läbi 2016. aastal ja teine 2020. aastal. Nüüd selgus, et vabakonna rahastamine KOV-ides on nelja aasta jooksul suurenenud ja muutunud selgemaks. Eelmine uuring viidi läbi enne haldusreformi. Kui 2016. aasta tulemuste põhjal polnud vabaühenduste rahalise toetamise võimalust 7% omavalitsustest, siis nüüd selliseid omavalitsusüksusi enam ei ole. Uuringu tulemustest selgus ka, et rahastamist puudutava info avalikustamine on üldkokkuvõttes paranenud.
Kõigis omavalitsustes olid toetuste jagamisel määratud prioriteetsed valdkonnad. Kõige sagedamini märgiti nendeks kultuur (97%), noorsootöö (89%) ja sport (89%), millele järgnesid kohaliku elu ja kogukondade arendamine (63%) ning haridusvaldkond (58%).
Peamised toetuseliigid on nelja aastaga jäänud samaks: nendeks on projekti- ja tegevustoetus. Vabakonna rahastamise eelarve omavalitsustes on nelja aastaga kasvanud kokku 68%, tehes protsentuaalselt suurima tõusu Saare-, Hiiu- ja Põlvamaal.
Kui 2016. aasta tulemuste põhjal puudus kodanikuühenduste rahastamise kirjalik regulatsioon ligi kolmandikus omavalitsustest, siis 2020. aastal oli rahastamise kord olemas kõigis analüüsi kaasatud 78 omavalitsuses. Enamik KOV-e on avalikustanud info rahastamise korra kohta ka oma veebilehel ja eraldab raha avaliku konkursi alusel. Arenguruumi on aga toetuste hindamise komisjoni moodustamise korra avalikustamisel: need olid olemas 45% omavalitsusest ja oma veebilehel oli info hindamiskomisjoni moodustamise korra kohta avalikustanud 35% omavalitsustest.
Uurimisrühma kuuluv sotsioloog Vaike Vainu ütles tulemusi tutvustades, et vabaühenduste rahastamise suurenemisele ja läbipaistvusele on aidanud kaasa haldusreform, sest väikeste omavalitsuste liitumise teel moodustunud suuremad omavalitsusüksused on võimekamad ja asjaajamine on muutunud korrastatumaks, kuid tõenäoliselt on muutuste taga ka suurenev kodanikuaktiivsus ja ühiskonna kasvavad ootused omavalitsuste asjaajamise läbipaistvuse suurendamiseks.
Vabakonna toetamise regulatsioonides on kõige puudulikumalt esitatud taotluste hindamise osa. „Hindamiskomisjoni moodustamise kord on olemas alla pooltes omavalitsustes ja ka infot hindamiskriteeriumite kohta napib. Vabaühenduste esindajate kaasamine rahastamistaotluste üle otsustamisse on samuti pigem harvaesinev: vaid 43% omavalitsustes, kus projekti- või tegevustoetusi vabaühendustele pakutakse, on hindamiskomisjoni liikmete hulka kaasatud ühenduste esindajad,“ ütles Vaike Vainu.
Tulemustest selgus ka, et toetuste saajate avalikustamine on probleemne: vähem kui pooltes KOV-ides, kus projekti- või tegevustoetusi kodanikuühendustele pakutakse, on teave toetuste saajate kohta ära toodud omavalitsuse veebilehel. Samuti on omavalitsused avaldanud vähe infot toetuste kasutamise tulemuslikkuse kohta.
Uuringusse olid kaasatud 78 Eesti linna ja valda, uuringust jäi välja Tallinna linn. Uuringu viis läbi Tallinna Ülikooli uurimisrühm, kuhu kuuluvad Aivar Joorik, Erle Rikmann, Vaike Vainu, Tanel Vallimäe ja Peeter Vihma.