1. Avaleht
  2. Haridus
  3. VÄÄRTUSTAME KEELT I Tallinna päeva e-etteütluse teksti loeb Ivo Linna
VÄÄRTUSTAME KEELT I Tallinna päeva e-etteütluse teksti loeb Ivo Linna

VÄÄRTUSTAME KEELT I Tallinna päeva e-etteütluse teksti loeb Ivo Linna

14. mail on kõik eesti keele huvilised üle maailma oodatud end proovile panema Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäevale pühendatud e-etteütlusel.

“Tänavu 20. augustil möödub 30 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest. Enam kui üks põlvkond on juba üles kasvanud vabas Eestis. Sellest on ajendatud ka Tallinna päeva e-etteütluse teema,“ rääkis linnapea Mihhail Kõlvart. „Iga riigi ja rahvuse identiteedi ja väärtuste kandjaks on keel. Eesti keelt emakeelena räägib vaid veidi üle miljoni inimese maailmas. On väga oluline hoida seda ilusat keelt. Suur roll on selles igal uuel põlvkonnal. Paljuski oleneb meie keele saatus nende valikutest ja tõekspidamistest. Tallinna päeva etteütluse eesmärk on meenutada Eesti ajaloos olulisi sündmusi ja juhtida tähelepanu eesti keele väärtustamisele.“

Etteütlust kirjutama kutsub linnapea nii õpilasi kui ka täiskasvanuid, kes peavad oluliseks head eesti keelt ja soovivad proovile panna oma teadmisi eesti keele õigekirjast. Kuna etteütlus viiakse läbi veebi vahendusel, saavad osaleda ka väljaspool Tallinna elavad keelehuvilised.

Etteütluse teksti loeb armastatud laulja Ivo Linna, kes oli ka laulva revolutsiooni sündmuste keskmes kaheksakümnendate lõpus. Just tema laulis rahva südameisse viis legendaarset isamaalist laulu – sh nooremale põlvkonnalegi hästi tuntud „Eestlane olen ja eestlaseks jään“ –, mis tulid esmaettekandele 14. mail 1988 Tartu X muusikapäevadel.

„Keel on mind alati huvitanud, sest eesti keelel on kaunis kõla. Olen jälginud keele muutumist. On loomulik, et aja jooksul osa sõnu kaob ja uued tulevad asemele. Sageli kipuvad võõrkeelsed sõnad meie keelt risustama. Siis tahaks öelda, et meil on need sõnad olemas, kasutage neid,“ rääkis Ivo Linna. „Kuid vaatamata võõrastele mõjudele on eesti keel läbi aastatuhandete jäänud püsima. Usun, et see on ka tulevikus nii. Eriti kui korraldatakse selliseid üritusi, nagu Tallinna päeva etteütlus. Ootan kõiki seal kaasa lööma, sest igasugune mälutreening ja mõtteharjutus on väga teretulnud, eriti veel praegusel keerulisel ajal.“

Enne etteütlust on kõigil keelehuvilistel võimalik värskendada oma teadmisi eesti keele õpetajate juhendatud ettevalmistustundides. 28. aprillist saab vaadata videotundi teemal „Suurtähtlühendid“ (õpetajad Igor Kaasik ja Krista Nõmmik). 3. mail avaldatakse ka video teemal „Kokku-lahku kirjutamine“ (õpetajad Piret Järvela ja Irene Artma) ja 10. mail teemal „Suur ja väike algustäht“ (õpetaja Seoriin Jõgise). Kõiki videoid ja hiljem ka etteütlust saab jälgida etteütluse veebilehel, Tallinna Facebooki-lehel, Instagramis ja Youtube’is.

Juba praegu on võimalik panna proovile oma teadmised kirjavahemärkide, eelkõige komade kasutamisest. Eesti keele õpetajate Kristi Koidu ja Kaia Rosina koostatud testid leiab keskkonnast Kahoot.

Tallinna päeva etteütluse traditsioon sai alguse 2013. aastal. Etteütluse teema on alati olnud seotud Eesti kirjanduse, kultuuri ja Tallinna ajalooga. Möödunud aastal oli see pühendatud legendaarsete tallinlaste Jaan Krossi ja Georg Otsa 100. sünniaastapäevale. Koroonast tingituna viidi etteütlus esimest korda läbi veebi vahendusel ja osalejate arv püstitas rekordi, tõustes üle 2000.

Tallinna päeva e-etteütluse korraldab Tallinna haridusamet koostöös Tallinna munitsipaalkoolide eesti keele õpetajatega.