FOTOD I Eesti Muusika Päevi kuulas rekordiliselt 10 000 inimest üle maailma
42. korda toimunud ehk Eesti vanima nüüdismuusikafestivali Eesti Muusika Päevad sündmusi ja kontserte on praeguseks vaadanud ja kuulanud üle 10 000 inimese, mis on kolm korda rohkem, kui oleks mahutanud Tartu ja Tallinna kontserdisaalid.
Kõige rohkem vaatamisi ja kuulamisi kogunud kontserdid on seni olnud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ja Eesti Filharmoonia Kammerkoori kontsert “Vaataja silmad” dirigent Mihhail Gertsi juhatamisel, festivali avapäeva kontsert Eesti Elektroonilise Muusika Seltsi Ansambli esituses ning Kadri-Ann Sumera ja Talvi Hundi klaveriduo kontsert Tartust Heino Elleri nimelise muusikakooli Tubina saalist.
“Festivali toimumine üksnes veebi ja raadio vahendusel oli suur risk ja väljakutse kogu meeskonnale, sest nõudis hoopis teistsugust valmisolekut ja ettevalmistust. Samuti ei osanud me ette aimata, kuidas publik veebifestivali formaadi omaks võtab. Mul on hea meel, et tänaseks me oleme saanud nii palju positiivset tagasisidet nii kuulajatelt, esinejatelt, heliloojatelt kui ka Balti kolleegidelt,” kommenteeris festivali peakorraldaja Mari-Liis Rebane.
“Digiformaat ei asenda elavas esituses kontserdikogemust, kuid kindlasti avardas tänavune eksperiment võimalusi leida uut publikut nii geograafiliselt kui ka kõnetada noort generatsiooni, kes on harjunudki leidma oma kultuurisoovitused interneti infoväljalt. Eriti tänulikud oleme ka Klassikaraadiole, kes peaaegu kogu festivali programmi heliülekanded korraldas ja tänu kellele jäävad kontserdid ka ERR-i fonoteeki, mistõttu võime kindlad olla, et need ettekanded säilitatakse ja arhiveeritakse ning saavad osaks eesti kultuurimälust. Just sellel festivalil võisid sündida teosed, mille olulisus võib aktualiseeruda veel aastaid hiljem.”
Konkursi “LHV noor helilooja 2021” vanema vanusegrupi peapreemia läks tänavu jagamisele kahe autori vahel. Žürii kõige kõrgema tunnustuse pälvisid Margot Männik teose eest “Lained”, mis kirjutatud klarnetile, kontrabassile ja marimbale ning Emilia Borissova klaverile ja vibrafonile loodud teos “Pimedus – sähvatus – kaja”. Preemiaga kaasneb võimalus kirjutada teos Eesti Muusika Päevade põhiprogrammi. III koha tunnustuse sai Kristjan Kannukene teose “KRY” eest. Žürii märkis vanemas vanuserühmas ära Gregor Kulla teose “Põrkumine” ja Brenda Pärteli “Pilved”.
Noorema vanusegrupi võitjaks osutus Georg Jakob Salumäe, kes pälvis “LHV tulevikulootuse” I preemia viiulile ja klaverile kirjutatud teose “Kadunud” eest. II preemia pälvis Hele-Riin Raun helitööga “Ühe lehe lugu”. Nooremas vanuserühmas leidsid äramärkimist Reti Noorhane pala “Vool” ja Selina Feklina teos “Loomade polka”.
Klassikaraadio eripreemia pälvis Artur Tjagunovitš viiulile, kontrabassile ja löökpillidele loodud teosega “Dust in the Eyes”. “LHV uue heliloomingu au-tasu 2021” pälvis Rasmus Puuri teos “Viiulikontsert”.
Edasilükkunud Trio Hetk kontsert toimub veebis 18. mail. Algselt festivali avakontserdina toimuma pidanud Maria Fausti kontsert lükkub 7. septembrile ja on Tartus teatrifestivali avasündmuseks.
Eesti Muusika Päevad tuleb taas 16. aprillist 24. aprillini 2022 ja siis on teemaks “Teisiti”. Järgmine rändfestival Balti Muusika Päevad toimub 2022. aasta novembris Kaunases, mil Kaunas kannab Euroopa kultuuripealinna tiitlit.
