Karusloomade kasvatust keelav seadus jõustuks 1. juulil
Riigikogu keskkonnakomisjon vaatas läbi karusloomade kasvatust keelavale eelnõule tehtud muudatusettepanekud ja otsustas saata eelnõu täiskogu istungile 18. mail ettepanekuga teine lugemine lõpetada.
Keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender ütles, et karusloomade kasvatamise keelustamise arutelu on komisjonis olnud aastaid. Riigikogule on esitatud ka sellega seonduvalt mitmeid kollektiivseid pöördumisi. Alenderi sõnul muudavad komisjonipoolsed ettepanekud eelnõu jõustumise aega ehk siis annavad viieaastase üleminekuaja, et ettevõtjad jõuaksid oma tegevuse ümber kujundada. Seadus jõustuks 2021. aasta 1. juulil, enne seda välja antud tegevusload kehtiks 2025. aasta 31. detsembrini ning karusloomade kasvatamise keelustamine hakkaks kehtima alates 2026. aasta 1. jaanuarist.
„Keelu sisseseadmine ei ohusta loomade kasvatajaid, kes kasvatavad näiteks lambaid või küülikuid. Kavandatav keeld hõlmab vaid sellist karusloomakasvatust, kus karusnaha tootmine on ainuke või peamine eesmärk,“ ütles Alender ja selgitas, et selline tõlgendus lisatakse ka eelnõu seletuskirja. Lisaks kommenteeris Alender, et sektoris hõivatute arv on langenud: karusloomakasvatusega tegeleb hetkel kümmekond inimest, kellest paljud on pensionärid ja osadel olemas ka kõrvaltegevus. Viimaste uuringute järgi on kahanemas ka Eesti inimeste toetus karusnaha saamise eesmärgil loomade pidamisele.
Keskkonnakomisjoni aseesimehe Andres Metsoja arvates on tähtis leida ettevõtjatele kompensatsiooni maksmise võimalused, millele on vaja leida lahendus riigikogus menetlemise käigus.
Riigikogu liikmete Indrek Saare, Keit Pentus-Rosimannuse, Jürgen Ligi, Signe Riisalo, Yoko Alenderi, Helmen Küti, Lauri Läänemetsa, Siret Kotka, Andrei Korobeiniku, Raimond Kaljulaidi, Oudekki Loone, Katri Raigi, Jüri Jaansoni, Toomas Kivimägi, Johannes Kerdi, Mart Võrklaeva, Jevgeni Ossinovski, Kalvi Kõva, Jaak Juske, Riina Sikkuti, Heljo Pikhofi, Liina Kersna ja Madis Millingu algatatud loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (219 SE) näeb ette keelustada Eestis loomade aretamine ja pidamine üksnes või peamiselt karusnaha saamise eesmärgil.
Seletuskirjas märgitakse, et 2015. aasta 26. novembril esitleti Euroopa Parlamendis teadusraportit, mille kohaselt on karusloomafarmide keelustamine ainus lahendus karusnahatööstuses aset leidvate loomade heaolu tõsiste rikkumiste ärahoidmiseks. Raportist nähtub, et karusloomafarme, kus suudetaks metsloomade vajadustele vastu tulla, ei ole olemas. Ka parimad katsed loomade heaolunõudeid järgida ei suuda loomade heaolu tõsta tasemeni, mida enamik inimesi piisavaks peaksid.
Karusloomafarmide keelustamist on arutatud Eestis alates 2009. aastast, mil see teema esimest korda riigikogus tõstatati. Riigikogu täiskogu on karusloomafarmide keelustamise üle hääletanud aastatel 2017 ja 2019. 10. mail 2017 lükati eelnõu esimesel lugemisel tagasi 49 poolt- ja 24 vastuhäälega. Teisel korral 2019. aasta alguses langes eelnõu välja 28 poolt- ja 25 vastuhäälega.
