Rohelised prügikastid – Tallinnasse paigutati kuus konikogujat
Festivali I Land Sound korraldajate eestvedamisel paigaldati Tallinnas Depoo alale kuus konidele mõeldud prügikasti ehk konikogujat, mille ainulaadne disain aitab tõsta teadlikkust konireostuse kohta ja võimaldab proovile panna suitsetajate keskkonnateadmised.
Projektijuht Kadi Aguraijuja, kes arendab festivali keskkonnateadlikkuse programmi I Land Green, ütles, et eesmärk on pöörata suitsetajate tähelepanu sigaretikoni keskkonnamõjudele: „Maha visatud koni satub suure tõenäosusega lõpuks erinevaid teid pidi veekogudesse, kus võib kuni 1000 liitrit puhast vett mürgitada. Kui looduskeskkonnas üldiselt hoidutakse konide maha viskamisest, siis linnakeskkonnas inimesed sageli ei hooma, et ka tänavalt rentslisse uhutud koni on suur keskkonna saastaja.“
„Ühe sigaretikoni lagunemiseks võib kuluda üks kuu kuni 15 aastat, mistõttu on konid väga suure keskkonnamõjuga saasteallikad. Seega, tõstes tarbijate teadlikkust, muutes nende hoiakuid ja pakkudes korralikku prügikastide infrastruktuuri, aitame hoida ka loodust. Loodame, et see projekt juhib omanäoliste disainitud prügikastide abil tähelepanu konide maha viskamise probleemile ja suunab suitsetajaid sigaretikonisid selleks ette nähtud prügikastidesse korrektselt ära viskama,“ ütles projekti valmimist toetanud Philip Morris Eesti tegevjuht Kai Tammist.
Astri Grupi turundusjuhi Egle Tüksammeli sõnul on konikogujad sobiv täiendus Depoo alal ja turul tehtavatele rohetegevustele: „Paljud siin tegutsevad toidumüüjad kasutavad biolagunevaid pakendeid või Bringpacki korduvkasutatavaid pakendeid. Taaskasutuspoed ja pakendivaba ostlemine on siin kandis populaarne. Meil on hea meel konireostusele tähelepanu tõmbava lahenduse üle. Usume, et see aitab vähendada maha visatud konide arvu meie territooriumil.“
Omanäolised prügikastid on disainitud selliselt, et koni ära viskamiseks tuleb inimesel langetada valik, kas visata koni EI või JAH anumasse. Konikogujatele on kirjutatud küsimused, nagu näiteks „Kas oled kunagi koni loodusesse visanud?“ või „Kas Eestis on konide jaoks piisavalt prügikaste?“. Seega tekib prügikasti juures seistes korraks võimalus mõelda oma teguviisi üle ja näha, kuidas on teised vastanud. “Konide koguse kasvamist nähes saab loodetavasti paljudele selgeks, et see ei ole kunagi „lihtsalt üks maas vedelev koni“, vaid see kogus moodustab tegelikult suure ja mürgise massi,” lisab Aguraijuja.
Konikogujaid on hiljem plaanis kasutada festivalidel, aga neid on võimalik erinevateks perioodideks ka teistesse linnadesse viia. „Oleme avatud igasugustele võimalustele neid eksponeerida ka teistes asulates, et tõsta keskkonnateadlikkust kõigis Eesti piirkondades,“ ütles Aguraijuja.
Konikogujate esmane idee tekkis juba 2019. aasta I Land Sound festivali eel, mil vanadest aknaraamidest ja supipurkidest valmistati konikogumispunktid. Konikogujate projektijuht on Kadi Aguraijuja, disaini autor Laura Pormeister ja teostaja Aare Püüa.
