Riigikogu ei toetanud umbusaldusavaldust peaministrile
Riigikogu arutas 30 Riigikogu liikme esitatud umbusaldusavaldust peaminister Kaja Kallasele. Umbusaldusavaldus ei leidnud toetust, selle poolt hääletas 36 ja vastu 55 Riigikogu liiget. Umbusalduse avaldamiseks olnuks vaja vähemalt 51 saadiku toetust.
Umbusaldusavalduse üle andnud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liikme Martin Helme sõnul on viimased peagu viis kuud liikunud poliitika Eestis radadele, mis umbusaldajate hinnangul vajab võimalikult karmi parlamentaarset reaktsiooni.
Peaminister Kaja Kallas tõrjus talle esitatud süüdistusi ja ütles, et ametisse asudes oli riigieelarve väga halvas seisus. „Üllatus oli, kui vastutustundetult ja kergekäeliselt oli jagatud katteta lubadusi tuleviku suhtes,“ sõnas Kallas. „Valitsemissektori konsolideeritud võlg oli aasta lõpuks ligi 5 miljardit eurot. Võrreldes 2019. aastaga suurenes võlg kaks korda. Ühtlasi oli tegemist viimase 20 aasta kõrgeima näitajaga,“ sõnas peaminister.
„Minu juhitud valitsus on aus. Minu valitsus ei tee riigi eelarvestrateegiat, kus on sisustamata kärped, ja me ei hakka teesklema,“ lausus Kallas. „Taas kasvava majanduse tingimustes ja selle osalisel toel vähendame eelarvepuudujääki üle 500 miljoni võrra, sest korras riigirahandus loob paremad alused järgmisteks võimalikeks tagasilöökideks ja kriisideks ettevalmistamiseks ning tagab tugeva majanduse ja jõukama elu.“
Kallas toonitas, et valitsus hoiab kinni maksurahu lubadusest. „Maksukoormus püsib järgmisel neljal aastal 33 protsendi piirkonnas. 2021. aastal on maksukoormus 35 protsenti,“ lausus ta.
Peaminister kinnitas, et kaitsekulutused on 2022. aastal 59,4 miljonit eurot suuremad kui sel aastal, ja need jäävad tänavusest aastast suuremaks kogu riigi eelarvestrateegia perioodil. Kallas lisas, et valitsus peab prioriteediks liitlassuhteid NATO-s ja USA-ga.
Seejärel vastas Kallas Riigikogu liikmete küsimustele tema tegevuse kohta peaministrina. Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Henn Põlluaas (EKRE), Helir-Valdor Seeder (I), Jürgen Ligi (RE), Indrek Saar (SDE) ja Imre Sooäär (K).
Riigikogus vastu võetud seadus võimaldab Euroopa Parlamendi liikmetel kuuluda volikogudesse
Riigikogu kiitis heaks seaduse, millega antakse Euroopa Parlamendi liikmetele võimalus kaasa rääkida oma elukohajärgse kohaliku omavalitsuse elu korraldamisel.
Seadus kaotab piirangud, mille järgi ei või Euroopa Parlamendi liikmed osaleda valla- ja linnavolikogude töös. Muudatustega ühtlustatakse Euroopa Parlamendi liikmetele kohalduvaid volikogu liikmeks olemise nõudeid Riigikogu liikmetele kehtivate reeglitega.
Euroopa Parlamendi liikmetele kohaliku omavalitsuse volikogudesse kuulumise õiguse andmine ei muuda volikogusse kuulumist saadikuile kohustuslikuks. Euroopa Parlamendi liikmed võivad otsustada, kas soovivad parlamendi ja volikogu liikme mandaate ühitada.
Läbirääkimistel võttis sõna Paul Puustusmaa (EKRE).
Põhiseaduskomisjoni algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse (Euroopa Parlamendi liikme osalemine kohaliku omavalitsuse volikogu töös) (389 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 56 ja vastu neli Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu teisegi seaduse
Rahanduskomisjoni algatatud Finantsinspektsiooni seaduse täiendamise seadusega (380 SE) laiendatakse riikliku finantsjärelevalvega seonduva teabe avaldamise aluseid ja luuakse õiguslik alus finantsteenuste tarbijatele hoiatusteadete avaldamiseks. Seadus võimaldab Finantsinspektsioonil avaldada hoiatusteateid ja hoiatada avalikkust nõuetele mittevastavatest tegevustest ja vastavatest kahtlustest finantsjärelevalve valdkonnas.
Teavitused võimaldavad varakult anda Eesti avalikkusele teavet finantssektoriga seonduvatest riskidest ja teavitada tarbijaid põhjendatud ohtudest finantsjärelevalve valdkonnas. Arvestades üha kasvavat finantsteenuste turgu ja uut sorti teenuste turule tulekut, kasvab üha enam tõenäosus, et avalikkusele pakutakse selliseid finantsteenuseid või -tooteid, mille osutamiseks või pakkumiseks võib olla vaja Finantsinspektsiooni tegevusluba, kuid vastavat teenust või toodet pakkuval isikul seda ei ole. Sellisel juhul on äärmiselt oluline, et Finantsinspektsioonil oleks võimalus avalikkust sellest kohe teavitada või hoiatada. Hoiatusteated avaldab Finantsinspektsioon üldjuhul oma veebilehel.
Seadusega täpsustatakse Finantsinspektsiooni hoiatusteadete avalikustamise sätteid. Seaduse kohaselt võib inspektsioon enne hoiatusteate avaldamist teha päringu muu hulgas isikule, kes on või keda võib teadaoleva informatsiooni põhjal pidada õigusrikkujaks. Muudatus täpsustab, et inspektsioon võib hoiatusteate tegemiseks oluliste asjaolude kohta teha vastava järelepärimise ka muule isikule.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 84 Riigikogu liiget.
Teise lugemise läbis neli eelnõud
Istungil jätkus pühapäevasel täiendaval istungil alanud valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (381 SE) teine lugemine.
Eelnõu eesmärk on vähendada bürokraatiat ja riigiasutuste töökoormust, samuti täpsustada veekogu mõistet ja muuta nitraaditundlikul alal sätestatud piirangud selgemaks.
Eelnõu järgi jäetakse seadusest välja vedelsõnniku laotamisplaani ja veekaitsevööndis karjatamise teatise esitamise kohustus. Need andmed esitatakse ka põlluraamatus ja eelnõuga kaotatakse dubleerivate andmete esitamise kohustus.
Tegevuspiiranguid nitraaditundlikul alal täpsustatakse, et põllumajandusettevõtjatel oleks arusaadavam, kus tohib loomi karjatada ja kus mitte, et ennetada ohtu veekogude kvaliteedile.
Eelnõu järgi tehakse seadusesse ka muudatus, mille järgi võib üle 2000 tarbijaga reoveekogumisaladel kasutada lekkekindlaid kogumismahuteid, kui keskkond on kaitstud samaväärselt ühiskanalisatsiooni kasutamisega. Lekkekindlate kogumismahutite kasutamise korral tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel välja töötada kontrollitav ja süsteemne reovee kogumismahutite teenindamise lahendus, mis tagaks, et omavalitsusel on ülevaade teenuse osutamise mahtudest, kohtadest ja kokku kogutud reovee puhastamisest.
Veel tehakse eelnõuga muudatus, mille järgi ei nõuta veekogu korrashoiu eesmärgil veekogust sette eemaldamiseks enam veeloa taotlemist, vaid piisab selle tegevuse Keskkonnaametis registreerimisest. Samuti täpsustatakse, et süvendamiseks ei loeta setendi eemaldamist, kui seda tehakse maaparandussüsteemi rajatistel hoiutööde või rekonstrueerimise käigus kuni esialgse ehitusprojektiga määratud veekogu sügavuseni.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 32 ja vastu 52 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu teine lugemine lõpetati.
Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (301 SE) võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu direktiiv, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (sidedirektiiv).
Seletuskirjas märgitakse, et seoses elektroonilise side turu kiire arenguga on elektroonilise side teenuse tarbijate käitumisharjumused muutunud. Üha enam kasutatakse traditsiooniliste sideteenuste, telefoni- ja mobiiltelefoniteenuse asemel andmesidel põhinevaid uusi, nn OTT-teenuseid (Over The Top teenus), nagu Skype, WhatsApp, Viber ja Facebook Messenger. Selleks, et tagada tarbijate õiguste samaväärne kaitse, nagu on traditsiooniliste sideteenuste puhul, tuuakse sideteenuse mõiste alla ka OTT-teenused. Läbi kõikide sideturul tegutsevate sideettevõtete sideregulatsiooni alla toomise koheldakse kõiki sideturul tegutsevaid elektroonilise side teenuse ettevõtjaid võrdselt. Samas sõltub OTT-teenustele kohaldatava regulatsiooni olemus pakutava teenuse sisust.
Eelnõuga suurendatakse tarbijaõigusi, seda eelkõige sideteenuse lepingu lepingueelse teabe ja lepingu lühikokkuvõtte esitamise näol. Lepingueelse teabega antakse tarbijale võimalikult üksikasjalik ülevaade pakutavast sideteenusest, mis peaks ära hoidma arusaamatusi lepingus sätestatud sideteenuse ja reaalsuse vahel. Lepingu lühikokkuvõttega antakse tarbijale ülevaade kõige olulisematest punktidest sidelepingus – sideteenuse kirjeldus, tasu, lepingu tähtaeg, pikendamine, lõpetamine jne.
Ühtse Euroopa Liidu sideturu tagamise eesmärgil ühtlustatakse ELis raadiosagedusalade kasutusele võtmise eeskirjad, sealhulgas sätestatakse ühtsed tähtajad uute raadiosageduste kasutuselevõtuks.
Eelnõu eesmärk on ka soodustada 5G-võrkude ehitamist ja toetada mobiilsidevõrkude arendamist. Eelnõuga soodustatakse väga suure läbilaskevõimega sidevõrkude ehitamise eesmärgil väikese levialaga raadiosagedusi kasutatavate juurepääsupunktide kasutuselevõttu riigi või kohaliku omavalituse üksuse omandis või kasutuses ehitisele, näiteks avalikele ehitistele, tänavalampidele ja valgusfooridele. Tulenevalt tehnoloogiast vajavad väga suure läbilaskevõimega sidevõrgud suurel hulgal väikese levialaga raadiosagedusi kasutatavate juurdepääsupunktide kasutuselevõttu, mis tagavad sidevõrgu kättesaadavuse ja katkematu leviala. Seega on vaja teha avalikud hooned ja muu avalik taristu mõistlikel tingimustel väikese raadiusega tugijaamade kasutuselevõtuks kättesaadavaks.
Teise lugemise käigus otsustati eelnõust välja jätta sideettevõtja kohustus tagada tasuta 1247 kõned, samuti tehti eelnõusse muudatusi reguleerimaks olukordi, millal mingi konkreetne riist- või tarkvara ohustab riigi julgeolekut, kuidas see ohustamine välja selgitatakse ja kui kaua kõrge riskiga riist- või tarkvara on lubatud Eesti sidevõrkudes kasutada.
Läbirääkimistel võtsid sõna Andrei Korobeinik (K), Tarmo Kruusimäe (I) ning Ruuben Kaalep, Riho Breivel, Jaak Valge, Kalle Grünthal, Anti Poolamets, Paul Puustusmaa, Mart Helme, Henn Põlluaas, Alar Laneman, Peeter Ernits, Leo Kunnas ja Urmas Reitelmann (EKRE).
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja Eesti Keskerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas kolm Riigikogu liiget, vastu oli 57 ja erapooletuks jäi üks saadik. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu teine lugemine lõpetati.
Valitsuse algatatud kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (383 SE) viiakse kollektiivlepingu tingimuse laiendamise regulatsioon vastavusse põhiseaduse kaitse all oleva ettevõtlusvabadusega, tagades samas sotsiaalpartnerluse ja kollektiivse kaasamise võimekus. Laiendamise regulatsioon puudutab kollektiivlepinguid, mis on sõlmitud tööandjate ja ametiühingute liitude või keskliitude vahel.
Plaanitavate muudatustega sätestatakse, et Eestis võivad kollektiivlepingu tingimuse laiendamises kokku leppida ühe lepingu poolena ametiühingute liit või sama tegevusala liikmeid koondav ametiühing, mille liikmed moodustavad 15 protsenti tegevusala töötajatest või millel on vähemalt 500 liiget, ning teise poolena tööandjad, kes annavad tööd vähemalt 40 protsendile vastava tegevusala töötajatele.
Kehtiva korra peamine probleem on laiendamise eeltingimuste ja kohaldamiskriteeriumite puudumine, mistõttu on väikesel grupil võimalik kokku leppida kohustuste laiendamises kogu sektorile. Sellega kaasneb ebaproportsionaalne piirang ettevõtlusvabadusele.
Eelnõuga suurenevad ka aluseta vallandatud ametnike hüvitised. Täpsemalt puudutab see ametnikku, kes on rase, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele, kes kasvatab alla seitsmeaastast last või kes on valitud ametnike esindajaks ja kes vabastatakse teenistusest õigusvastaselt. Kui seni on hüvitise suurus olnud kuue kuu keskmine töötasu, siis muudatuse järgi maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja 12 kuu keskmise töötasu ulatuses.
Kolmas olulisem muudatus puudutab usaldusisikuid: seaduse jõustumisel tuleb kahe või enama usaldusisiku olemasolu korral tööandjal võimaldada usaldusisiku ülesandeid tööajast täita kõigil usaldusisikutel vähemalt kahele usaldusisikule ettenähtud aja ulatuses.
Teisel lugemisel eelnõusse tehtud muudatustega pikendatakse muu hulgas ajutiselt töötuskindlustushüvitise ja töötutoetuse maksmise kestust 60 kalendripäeva võrra juhul, kui registreeritud töötuse määr tõuseb Eestis üle 8,5 protsendi.
Läbirääkimistel võtsid sõna Martin Helme, Ruuben Kaalep, Kert Kingo, Peeter Ernits, Jaak Valge, Anti Poolamets, Paul Puustusmaa, Kalle Grünthal, Siim Pohlak ja Leo Kunnas (EKRE), Oudekki Loone (K) ning Lauri Läänemets (SDE).
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas üks ja vastu 53 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu teine lugemine lõpetati.
Õiguskomisjoni algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (392 SE) eesmärk on suurendada sõltumatust ja läbipaistvust kriminaalmenetluse raames kogutavate sideandmete päringute teostamisel. Eelnõu järgi annab kriminaalmenetluse raames kogutavate sideandmete päringuteks edaspidi lube prokuröri taotlusel kohus.
Komisjoni ajendas eelnõu algatama Euroopa Liidu Kohtu 2. märtsi otsus, milles leiti, et prokuratuuri ei saa pidada sõltumatuks asutuseks, et anda lube sideandmete päringuteks, kuivõrd prokuratuur ise juhib kriminaalmenetlust ja esindab kohtus riiklikku süüdistust.
Teise lugemise käigus täiendati eelnõu sättega, mille järgi võib uurimisasutus prokuratuuri taotlusel ja kohtu loal teha päringu sideandmete kohta üldjuhul siis, kui tegu on kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §1262 lõikes 2 nimetatud kuriteoga ning kui see on vältimatult vajalik kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks. Mainitud lõikes on loetletud karistusseadustiku kuriteo koosseisud, mida seadusandja on pidanud niivõrd raskeks, et nende menetlemisel on lubatud teostada põhiõigusi enim riivavaid jälitustoiminguid. Seega on põhjendatud lubada samade kuritegude korral ka sideandmete päringuid.
Samas jätab säte alles paindlikkuse, sest sideandmete päringut on võimalik teha ka siis, kui kuritegu loetelus ei ole, ent selle raskus või toimepanemise asjaolud õigustavad sideandmete kasutamist. Sel juhul on sideandmete päringud lubatud, kui lisaks asjaolule, et päring on vältimatult vajalik kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks, õigustab päringu tegemist kuriteo raskus ja laad ning päringuga ei riivata põhjendamatult isikuõigusi.
Eelnõusse viidi sisse ka täpsustus, mille järgi tuleb kohtule loa andmise määruse tegemiseks esitada andmete kogumise põhjendus.
Eelnõu järgi võib menetleja edasilükkamatul juhul, kui kohtu loa vormistamine ei ole õigel ajal võimalik, sideandmete päringu teha prokuratuuri loa alusel. Sel juhul tuleb prokuratuuril järgneva esimese tööpäeva jooksul esitada kohtule põhjendatud taotlus päringu lubatavaks tunnistamiseks.
Läbirääkimistel võtsid sõna Henn Põlluaas, Peeter Ernits, Paul Puustusmaa, Ruuben Kaalep, Anti Poolamets, Kert Kingo, Kalle Grünthal ja Mart Helme (EKRE) ning Tarmo Kruusimäe (I).
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 11 ja vastu 41 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu teine lugemine lõpetati.
Istungiaja lõppemise tõttu jäi pooleli ühe eelnõu teine lugemine
Valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (keskkonnaregistri seaduse kehtetuks tunnistamine) eelnõu (292 SE) ajakohastab keskkonnateabe käitlemise korda riigi andmekogudes. Keskkonnaregistri asemele luuakse keskkonnaandmeid koondav keskkonnaportaal, milles kuvatakse eri andmekogudes hoitav keskkonnateave ning asutatakse iseseisvate andmekogudena Eesti looduse infosüsteem (EELIS) ja maavarade register, mis on seni toiminud keskkonnaregistri alaminfosüsteemidena.
Teisel lugemisel tehti eelnõusse ka muudatusi, muu hulgas täiendatakse metsaseadust riikliku metsade statistilise valikmeetodiga inventeerimise (SMI) kohta. Nimetatud täiendusega sätestatakse SMI mõiste ja põhieesmärk, SMI andmete avaldamine ja sellega seotud erisused, SMId korraldav asutus ja SMI andmete kasutamine andmekasutuslepingu alusel.
Läbirääkimistel võtsid sõna Ruuben Kaalep, Merry Aart, Peeter Ernits, Anti Poolamets, Kalle Grünthal, Rene Kokk, Mart Helme (EKRE), Tarmo Kruusimäe ja Heiki Hepner (I) ning Jevgeni Ossinovski (SDE).
Eelnõu teine lugemine jätkub muudatusettepanekute läbivaatamisega kell 10 algaval istungil.
Istungi tööaja lõppemise tõttu lükkusid järgmisele, täna kell 10 algavale istungile: valitsuse algatatud põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seaduse eelnõu (377 SE), kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerea kinnitamine“ eelnõu (387 OE) ja valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (156 SE) teine lugemine.
Samuti lükkus järgmisele istungile haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 arutelu.
Peale selle lükkusid järgmisele istungile valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (402 SE), Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (373 SE), Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi algatatud Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (374 SE), Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine aprillis 2021 Tallinna kesklinnas toimunud politseioperatsiooni seaduslikkuse ja proportsionaalsuse selgitamiseks“ eelnõu (379 OE) ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (396 SE) esimene lugemine.
Istungi päevakorras on ka nelja eelnõu kolmas lugemine.
Eile kell 14 alanud istung lõppes täna kell 9.32.
