Hiljuti avaldatud Euroopa Komisjoni innovatsiooniindeksi järgi kuulub Eesti tänavu Euroopa 10 parima innovaatori hulka. Eesti tulemused on võrreldes aasta varasemaga paranenud üle 20 protsendi ning viimase 7 aastaga oleme teinud Euroopa Liidu riikidest kõige suurema arenguhüppe.
„Eesti tulemused näitavad, et me liigume õiges suunas kasvamaks digiriigist innovatsiooniliidriks. Tulevikumajanduse eelduseks on aga senisest suuremad investeeringud innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevusse ning kõrge lisandväärtusega töökohtade loomine. Mida konkurentsivõimelisemad on Eesti ettevõtted, seda paremini on tagatud meie majanduse ja tulude kasv ning see omakorda viib madalama maksukoormuseni,“ märkis ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt, kelle sõnul on innovatsioon järgmistel aastakümnetel Eesti edu võti.
2021. aasta raportis on Eesti tugevustena esile toodud süsteemsed ühendused, väikeettevõtete innovatsioon ning intellektuaalomand. Väljakutsetena aga ettevõtete teadus- ja arendustegevuse toetamine ja põlevkivi kasutamisega seotud madal ressursitootlikkuse tase, samuti puidu- ja toidutoorme väärindamine.
Minister Suti sõnul on ettevõtete teadus- ja arendustegevuste toetamine lähiaastate peamine ülesanne. „Minu ambitsioon on selge – Eestist peab saama innovatsiooniliider. Meil tuleb luua uusi võimalusi ettevõtluseks, soodustada teadmusmahukaid investeeringuid ja koostööd ettevõtjate ja ülikoolide vahel.“
Ministri sõnul tehakse selle eesmärgi nimel koos EAS-i ja Haridus- ja Teadusministeeriumiga (HTM) tihedat koostööd. „Näiteks on väga hästi tööle läinud EAS-i rakendusuuringute programm, millel avanes just sel nädalal uus rahastusvoor. Lisaks kinnitas valitsus sel nädalal koos HTM-iga välja töötatud TAIE arengukava, mille eesmärk on just soodustada ettevõtete teadus- ja arendustegevusi, kasvatada tootlikkust ning lisandväärtust, aga tagada ka talentide ja ekspertide järelkasv Eestis. Samuti tutvustasin möödunud nädalal valitsusele innovaatilise Eesti kontseptsiooni, mis pakub välja ideid, kuidas toetada tulevikumajanduse sündi,“ tõi Sutt näiteid.
2021. aasta tulemused näitavad, et innovatsioonitegevus paraneb jõudsalt kogu Euroopas. Võrreldes 2014. aastaga on näitajad paranenud EL-is keskmiselt 12,5 protsenti, Eesti tulemused on seevastu paranenud lausa 35,4 protsenti. Rootsi jätkab sarnaselt 2020. aastaga innovatsiooniliidrina ning talle järgnevad Soome, Taani ja Belgia. Eesti on koos Austria, Prantsusmaa, Saksamaa, Iirimaa, Hollandi ja Luksemburgiga tugevate uuendajate seas.
Euroopa Innovatsiooniindeks jagab EL riigid nelja gruppi: innovatsiooni eestvedajad, tugevad innovaatorid, tagasihoidlikud innovaatorid ning arenevad innovaatorid. Indeksi puhul võetakse arvesse ettevõtluse raamtingimusi, investeeringuid, innovatsioonitegevusi ning mõjusid.
Tutvu 2021. aasta tulemustega: European innovation scoreboard | Internal Market, Industry, Entrepreneurship and SMEs (europa.eu)
