Kuidas tõrjuda taimekahjustajaid?
Taimetervise olulisusest ja rahvusvahelisel taimetervise aastal saavutatust annavad ülevaate maaeluministeeriumi taimetervise osakonna peaspetsialist Marge Nõmmik ja põllumajandusameti taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna nõunik Ülle Metsman.
Kuigi taimetervise aasta sai läbi, tuleb taimede tervisele tähelepanu pöörata järjepidevalt. Tõhusa piirikontrolli ja võimalikult varajase avastamise teel saab hoida ära karantiinsete ehk ohtlike taimekahjustajate sissetoomist ja levikut. Taimekahjustajatega võitlemisel on järjest rohkem vaja tegeleda ennetustööga, et läbi targa ja teadliku tegutsemise hoida ära nende levikust põhjustatud tagajärjed.
Taimekahjustajate tõttu hävineb suur osa toidukultuuride saagist
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) hinnangul kaotatakse taimekahjurite ja -haiguste tõttu kogu maailmas kuni 40% toiduks kasvatatavate kultuuride saagist, mille tagajärjel on mõjutatud nii inimeste sissetulek kui ka üldine toiduga varustatus.
Taimekahjustajate levikule aitavad paraku kaasa nii inimtegevus kui ka üldine kliima soojenemine, mis toovad kaasa muutused ökosüsteemides. Kliimamuutuste mõju taimekahjustajatele käsitleb ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni ning Rahvusvahelise Taimekaitsekonventsiooni värskelt avaldatud teaduslik ülevaateraport, mille kohaselt on kliimamuutus väljakutseks nii maailma biosfäärile ja üleilmsele kogukonnale üldiselt kui ka kogu taimetervise valdkonnale.
Raporti järeldustest selgub, et inimtegevus ja turgude globaliseerumine on koos keskmise õhutemperatuuri tõusuga soodustanud taimekahjustajate levikut ja uutele aladele jõudmist. See omakorda suurendab riski tõsiste metsa- ja põllukultuuride kahjude tekkimisele. Juba praegu on tõendeid sellest, et kliimamuutuste tõttu on teatud taimekahjustajate hulk suurenenud ja nende geograafiline levik laienenud, mis on toonud kaasa mõju uutele piirkondadele. Selle tulemusel väheneb bioloogiline mitmekesisus ja muutub ökosüsteemi tasakaal.
Taimekahjustajate leviku piiramiseks tuleb rakendada ennetus- ja tõrjemeetmeid
Suurem osa uuringutest ja erinevatest kliimamuutuste stsenaariumitest on näidanud, et põllumajanduslikes ökosüsteemides suureneb risk taimehaiguste ja -kahjurite ning umbrohtude levikuks eelkõige just arktilises, boreaalses, parasvöötme ja lähistroopilises piirkonnas. Sama kehtib üldjoontes ka metsakahjurite ja -patogeenide puhul.
Parasvöötmes, kus Eestigi asub, tuleb seega arvestada, et taimekahjustajate rahvusvahelise leviku piiramiseks on vajalikud ennetus- ja tõrjemeetmed. Need meetmed hõlmavad endas nii kontrollitud paljundusmaterjali ja seemnete kasutamist kui ka tehnoloogiliste uuenduste ja innovaatiliste meetodite kasutuselevõttu. Sama oluline on taimekahjustajatele vastupidavamate sortide kasutamine ja kasvuks sobiva mikrokliima loomine, kuna stressis taim on vastuvõtlikum kahjuritele ja patogeenidele.
Tähtis on riskianalüüsil põhinev järelevalve ja seired, samuti ennetavate meetmete kasutamine ettevõtjatelt. Lisaks eelmainitule on oluline ka sobiva külviaja valimine ning masinate ja tööriistade pidev puhastamine ja desinfitseerimine. Kõigi meetmete juures on suur roll rahvusvahelisel koostööl ja ühtsetel strateegiatel, et aidata riikidel edukalt rakendada taimekahjustajate riskihindamist.
Seirete tegemine kindlate põhimõtete ja metoodikate alusel võimaldab taimekahjustajate looduslikku levikut võimalikult vara avastada ja vastavaid tõrjevõimalusi õigeaegselt kasutusele võtta. Sageli tarvitatakse taimekahjustajate kättesaamiseks mitmesuguseid püüniseid, mis on välja töötatud just konkreetse liigi bioloogiat ja käitumist arvestades ning eesmärgiga isendid enda külge või sisse meelitada.
Heaks näiteks on siinkohal saare-salehundlase seire, mida ka Eestis Venemaa suunalt ähvardava levikuohu tõttu juba mitmed aastad tehtud on. Viimased kaks aastat on seireks kasutusel feromoonpüünised, mis saarepuu võrasse paigutatuna suudavad oma spetsiifilise lõhna ja värvusega putukad ligi meelitada. Taimekahjustajate leviku tuvastamiseks kasutatakse järjest levinumate meetoditena ka nuuskurkoeri, droone ja satelliidifotosid.
Taimetervise aasta raames korraldati mitmeid ettevõtmisi
Soome ettepanekul ja ÜRO Peaassamblee otsusega välja kuulutatud rahvusvahelise taimetervise aasta raames toimus Eestis mitmeid tegevusi, mille fookus oli suunatud peamiselt laste ja noorte taimetervisealase teadlikkuse tõstmisele. Kuigi algselt olid tegevused planeeritud vaid 2020. aastaks, siis üleilmsest COVID-19 pandeemiast tulenevalt pikendati tegevusi 1. juulini 2021. Taimetervise aasta jooksul korraldati erinevaid ettevõtmisi, kuigi mitmed planeeritud üritused jäid ka ära või lükati edasi.
2021. aasta alguses toimus virtuaalne taimetervisealane teadlaste foorum, mille käigus pöörati tähelepanu taimetervise valdkonna olulisusele ning siseriiklikule ja rahvusvahelisele teadlaste koostööle.
Lastel ja noortel on jätkuvalt koolitundide täienduseks võimalus tutvuda taimetervise valdkonda tutvustava rändnäitusega, et saada rohkem teadmisi taimetervise ajaloost, erinevate taimekahjustajate levikuviisidest, õppida kahjustajaid eristama ja mõistma tagajärgi, mida taimekahjustajad ja -haigused võivad taimedele põhjustada.
Sagedasemad taimekahjustajate levikuteed on näiteks puidust pakkematerjaliga, seemnete ja istutusmaterjaliga või pinnase ja kasvusubstraadiga. Samuti on oht taimekahjustajaid levitada veokitega või muul viisil kaupa transportides. Mõned putukad suudavad ka ise lennates kohale jõuda, teised aga oskavad ennast märkamatult ära peita reisikohvrisse.
Reisimise puhul on oluline meeles hoida, et taimekahjustajate levikuriski tõttu ei tohi kolmandatest riikidest Euroopa Liitu kaasa tuua taimi ega taimseid saadusi (eranditeks vaid banaani-, duriani-, ananassi-, datli- ja kookospähkliviljad), millel puudub fütosanitaarsertifikaat ehk ametlik dokument, mis kinnitab, et konkreetne taim või taimne saadus vastab Euroopa Liidu sisseveonõuetele ja on vaba ohtlikest taimekahjustajatest.
Pooleteise aasta jooksul on näitus jõudnud külastada juba 88 üldhariduskooli, kolm kutseõppeasutust ja 22 muud avalikku kohta. Taimetervise põneva ja avastamist vääriva maailmaga on saanud õppurid tutvuda bioloogia ja loodusõpetuse ainetundide raames, korraldatud on ka taimetervise teemapäevi. Teadlikkus algab haridusmaastikul saadud teadmistest. Rahvusvaheline aasta andis nende ammutamiseks suurepärase võimaluse.
Täiskasvanud taimehuvilistel oli võimalus osa võtta rahvusvahelisest foto- ja videokonkursist ning lastel ja noortel joonistusvõistlusest. Kuni 17-aastastele Eesti lastele ja noortele oli suunatud siseriiklik fotokonkurss eesmärgiga innustada noori pöörama tähelepanu enda ümber olevale elusloodusele ja seostele taime- ja putukamaailma vahel. Osavõtt oli aktiivne ja kokku esitati konkursile 108 fotot, mille parimatest valmis ka fotonäitus.
Noorteorganisatsioonid üle maailma sõnastasid rahvusvahelise noortedeklaratsiooni, mis juhib tähelepanu taimetervise olulisusele ja toob välja seitse olulisemat põhimõtet, millele taimetervisele mõeldes tähelepanu pöörata. Lisaks ÜRO jätkusuutliku arengu eesmärkidele toob deklaratsioon näiteks välja teadus- ja tõenduspõhiste standardite järgimise olulisuse ja kinnitab vajadust üleilmseks koostööks taimede kaitsmisel taimekahjurite ja -haiguste eest – taimetervis on tihedalt seotud kliimamuutustega, toiduga kindlustatuse ja ka meie tervisega.
Rahvusvahelist taimetervise aastat jääb Eestis meenutama Tallinna Botaanikaaias teema-aasta tähistamiseks istutatud täidisõieline maguskirss ‘Plena’ ning taimeterviseteemaline foto- ja rändnäitus. Selleks, et taimetervise teema oleks jätkuvalt tähelepanu all ja kõik rahvusvahelise teema-aasta jooksul saavutatu areneks edasi, on idee tähistada rahvusvahelist taimetervise päeva iga-aastaselt alates 12. maist 2022.