ARENGUTŠEMPIONID I Avalike teenuste taset on enim parendanud Lääne-Harju, Saue ja Valga vallad
Rahandusministeerium avalikustas 16. augustil kohalike omavalitsuste 2020. aasta teenustasemete tulemused. Veebilehe minuomavalitsus.ee andmed näitavad, et Eesti omavalitsustes on eelmisel aastal üleüldiselt paranenud kriisideks valmisolek ja täiskasvanute sotsiaalhoolekande teenus. Tulemuste avalikustamise veebinaril tõsteti esile silmapaistvamaid valdu-linnu kolmes kategoorias: suurimad tulemuste parandajad, parimad võimaluste kasutajad ja kõige avatuma valitsemisega omavalitsused.
„Koduvalla võimaluste tasemest ja teenuste kättesaadavusest oleneb reaalselt see, kuidas Eesti eri piirkondades täna läheb. Hea meel on tõdeda, et eelmise aasta tendentsid liiguvad positiivses suunas,“ sõnas riigihalduse minister Jaak Aab. „Tulemustest on näha, et kohalikul tasandil teevad kõik selle nimel tööd, et elanikele paremaid teenuseid ja elukeskkonda pakkuda. Näitajate põhjal tulevad siiski esile mõned linnad ja vallad, kes teistega võrreldes tegid eelmisel aastal teenuste pakkumisel suurima arenguhüppe,“ lisas ta.
Eesti kõrgeimal tasemel avalikke teenuseid pakutakse jätkuvalt Järva maakonnas. Ministri sõnul tõusevad võrdluses 2019. aasta näitajatega esile aga Lääne-Harju vald, Saue vald ja Valga vald. „Võrreldes teiste omavalitsustega on just nemad teinud valdkondade üleselt 2020 tulemustes kõige suurema hüppe edasi – nad on tõelised arengutšempionid,“ selgitas Aab.
Avatud omavalitsuse 2020 tiitli pälvisid Tartu linn ja Viljandi linn, kes täitsid eelmisel aastal enim minuomavalitsus.ee lehel seatud kriteeriume, mis hindavad valitsemise avatust. Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektori Jan Trei sõnul kuuluvad siia nii juhtimistegevus, kommunikatsioon kui ka uuendused.
„Omavalitsuse avatust, mis on tänapäevases juhtimises ülioluline, hinnatakse tema otsustusprotsesside, juhtimise ja tegevuse avalikustamise, kogukondade kaasamise ja toetamise, korruptsiooni ennetustegevuse ning e-lahenduste kasutuse järgi,“ selgitas Trei.
Jan Trei hinnangul oleneb kohaliku omavalitsuse võimekus paljudest taustateguritest, millest määravaimad on elanike arv, tulukus ja tagamaalisus ehk elanike jaotus keskuste ja hõredalt asustatud alade vahel. „Neid tegureid arvestades ületavad täna tublisti oma potentsiaali Rakvere vald ja Paide linn, kes on parimad võimaluste kasutajad 2020,“ märkis Trei.
Kuivõrd valmis on Eesti omavalitsused aga kriisideks? Päästeameti hädaolukorraks valmisoleku osakonna nõunik Terje Lillo tõi välja, et kui 2019. aastal oli enamikel omavalitsustel hädaolukorra lahendamise plaan paberil ja läbi oli viidud vähemalt üks kriisireguleerimiseõppus, siis 2020. aasta tõi kaasa reaalse vajaduse kriise juhtida.
“Positiivset mõju on avaldanud Päästeameti struktuuri kasutamine regionaalseks kriisijuhtimiseks, kus kõik kohalikud omavalitsused on kaasatud regionaalsetesse kriisikomisjonidesse. Tugev regionaalne võrgustik aitab suurendada kõigi osapoolte kriisideks valmisolekut,” märkis Lillo.
2020. aasta tulemuste avalikustamise veebinari on võimalik järele vaadata SIIT.
