TAN otsustas ministeeriumitele antavate teadus- ja arendustegevuse lisarahade põhimõtted
Teadus- ja Arendusnõukogu (TAN) arutas, kuidas jaotada järgmistel aastatel ministeeriumite vahel see teadus-arendustegevuse lisaraha, mis peab toetama riigivalitsemise valdkondlike eesmärkide täitmist ja muutma poliitikaloome teadmispõhisemaks.
Lisavahendid on valitsus eraldanud eesmärgiga tõsta teadus-arendustegevuse ja innovatsiooni (TAI) riigieelarvelised kulud 1 protsendini SKP-st. 20% kõigist TAI lisarahadest peaks jõudma teadus-arendustegevusse läbi valdkondlike ministeeriumite. 2022. aastal on see hinnanguliselt 8,3 miljonit eurot.
Jaotuspõhimõtete aluseks võeti, et need tagaksid rahastamise stabiilsuse, toetaksid pikaajaliste valdkondlike sihtide seadmist, aitaks erinevate valdkondade võimekust ühtlaselt kasvatada ning võimaldaks ellu viia ka suuremaid ja ministeeriumiteüleseid projekte. TAN soovitab valitsusel jagada poole riigieelarvelistest lisavahenditest ministeeriumite teadus-arendustegevuste baasvõimekuste kasvatamiseks ja teise poole strateegiliselt oluliste võimekuste kasvatamiseks taotluspõhiselt. Konkurentsipõhised vahendid jaotatakse riigieelarveprotsessi raames sügise jooksul. Ühtlasi võeti vastu juhend, mis annab osalistele kindluse, et eraldatud vahendid kulutatakse tõesti teadus-arendustegevuse kuludeks.
Lisaks andis Eesti Tööandjate Keskliit TAN-ile ülevaate oma liikmete hulgas läbi viidud küsitlusest, millega kaardistati siinsete ettevõtjate ootusi ettevõtlus- ehk teadmussiirdedoktorantuuri lõpetanutele. Ettevõtjad, kelle juures kas juba töötavad doktorikraadiga spetsialistid või kellel on kavatsus neid tööle võtta, leidsid, et see mõjutab positiivselt nii ettevõtte tootearendusprotsessi ja konkurentsivõimet kui ka rahvusvahelist mainet. Samas rõhutati, et doktorikraadiga töötaja peab suutma teadus-arendustegevust konkreetsete majandustulemuste saavutamiseks kasutada ja sellele oskusele peab doktorantuuris oluliselt rohkem tähelepanu pöörama.
“Teaduse ja ettevõtluse ühendamine suurendab Eesti majanduse potentsiaali. Eesti on tuntud kui innovaatiline väikeriik. See on oluline konkurentsieelis nii majanduses kui ka Eesti kuvandi toetamisel. Eesti Tööandjate Keskliidu analüüs aitab paremini mõista neid ootusi, mis tööandjatel doktorantidele on, ja seeläbi saavad ülikoolid ettevõtlusdoktorante efektiivsemalt vastavalt praktilisele vajadusele ette valmistada. Meie huvi on, et rohkem doktorante leiaks ettevõtluses rakendust ning Eesti majandus oleks seeläbi tugevam ja innovatiivsem,“ ütles peaminister Kaja Kallas.
Küsitluse tulemuste põhjal otsustas TAN kaasata teadmussiirdedoktorantuuri meetmeväljatöötamise protsessi tööandjate esindajad, seada doktorantide vastuvõtul soovitatavaks töökogemus antud valdkonnas ja teha ettevõtlusmooduli läbimine sellise doktorantuuri osaks.
Juba kevadel otsustas TAN võtta ette nii iseenda vormi kui ka sisu muutmise. Eesmärgiga rõhutada nõukogu kasvavat rolli innovatsioonis otsustati vastava seaduse muutmisel võtta uue nimena kasutusele Teadus-, Arendus- ja Innovatsioonipoliitika Nõukogu (TAIP). Selleks, et tekitada ühiskonnas arutelu uutel olulistel teemadel, otsustati käivitada raport teemal „Ülikoolide kolmas missioon: Eesti teadlased innovatsiooni teejuhina“. Raport peab valmima poole aasta jooksul. Juba oktoobris on plaanis kinnitada ka TAN-i uus koosseis, millega soovitakse juurde tuua nii teadmussiirde ja innovatsiooni kompetentsi kui püüelda ka senisest parema valdkondliku, soolise ja organisatsiooniline tasakaalu poole.
