Eelistades kodumaist toodangut, teed pai nii enda kõhule kui ka keskkonnale
Mitmekülgsest ja tervislikust toidust, mille poole me kõik püüdleme, räägitakse palju, kuid vähem mõeldakse sellele, kust pärineb meie toit ja mida see õigupoolest sisaldab.
Eestlane armastab näpud mulda panna ja tänu sellele saame suve ja sügise jooksul nautida oma aia saaduseid: värskeid marju, puu- ja juurvilju, mis on hoole ja armastusega kasvatatud. Oluline on siinjuures ka see, et me teame, kuidas me aiasaadusi kasvatasime – kas ja kui palju kasutasime taimemürke.
Eestlaste toidu ostueelistuste kohta viis Konjunktuuriinstituut 2016. aastal läbi uuringu, mis kinnitas, et inimesed eelistavad kohalikku toitu, kuid peavad keeruliseks selle eristamist toidupoe lettidelt. Kodumaist toidukaupa peetakse värskeks, tervislikuks ja tuuakse ka välja, et sellel on püsiv kvaliteet.
Meie erinevate toidupoekettide, nagu Maxima või Rimi, tootevalikus on järjest enam kohalike ettevõtete toodangut, samuti leiab üha rohkem kohalikke saaduseid ka puu- ja juurviljaletist.
Viimastel aastatel on järjest rohkem hakatud eelistama mahetooteid. Rõõmustav on see, et meil on palju ettevõtjaid, kes toodavad mahetoitu ja mida on võimalik meil poelettidelt soetada. Täna ei pea selleks minema spetsiaalsesse ökopoodi, vaid rohke valiku leiab pea igast suuremast toidupoest.
Märgised aitavad valida õige toote
Selleks, et klient teaks, millise toodanguga on tegemist, on välja töötatud mitmeid erinevaid märgiseid.
Spetsiaalsed märgised aitavad ära tunda mahetooted, selleks tuleb otsida toodetelt Eesti riiklikku ökomärki või Eurooopa Liidu mahelogo. Lisaks võib ökotoodetelt leida eri riikide kontrollorganisatsioonide või riiklikke ökomärke, näiteks Läti Rimi mahetoodete sektsioonis ringi vaadates võib märgata Läti mahetoodangul ristikheina kujutisega märgist – see on meie lõunanaabrite ökomärgis.
Üks levinuim märgis kujutab aga Eesti lipumärki, mida kindlasti on pea kõik hinnasiltidel märganud. 2009. aastal käivitati Toiduliidu ja mitmete kaubanduskettide koostöös kampaania, mille eesmärk oli pöörata tarbijate tähelepanu Eestis toodetud toidukaupadele, märgistades need lipumärgiga. Rahvuslipu märk hinnasildil või toote pakendil näitab, et see on valmistatud Eesti toiduainetööstuse ettevõtetes eestimaalaste poolt eestimaalaste maitse-eelistusi ja traditsioone silmas pidades. Seega võid olla kindel, et tegemist on väärt kaubaga!
Kohaliku toidu populariseerimiseks on Eestis välja töötatud ka piirkondlikud märgised.
Näiteks tunneb Saaremaal ja Muhumaal toodetu ära märgise “Saaremaa Ehtne Toode” järgi, sarnaseid märgiseid on loonud ka teised Eesti piirkonnad.
Puhas toit, parem maitse
Puhas kohalik toit maitseb imehästi, nagu oleks otse vanaema põllult. Just see on üks peamisi põhjuseid, miks eelistada eestimaiseid puu- ja juurvilju kui ka teisi tooteid. Meie ettevõtjate toodang on väga lai, kes meist ei teaks Peipsi sibulat või Liivimaa lihaveist. Eesti tootjate valikust leiab nii lihatooteid, pikantseid juustusid kui ka ehedat veini. Umbes 22% kogu põllumajandusmaast on mahepõllumajandusmaa, seega ei jää meil puudu ka kohalikust mahetoodangust.
Lisaks toidusektorile leiab eestlaste toodangut ka teistest valdkondadest, nagu mööbel ja sisustus, rõivad ja tekstiil jne.
Kohalikust toidust leiad rohkem vitamiine, antioksüdante jm aineid, mida meie keha vajab. Toit jõuab poeletile või turule palju kiiremini kui mujalt tuues ja seetõttu on see hea ja värske.
Eelistades kohalikku toodangut, teed suure pai ka meie keskkonnale – paljud tooted, mida tuuakse mujalt Euroopast, läbivad enne poelettidele jõudmist pika teekonna ja jätavad transpordiga jälje meie keskkondale. Samuti ei tea me täpselt, mida on imporditud toodete või nende tooraine kasvatamiseks kasutatud.
Valides eestimaise toodangu, toetad meie ettevõtjaid ja aitad säilitada töökohtasid.
Märka kohalikku toodangut poelettidel või otse osta tootja käest ning tee pai oma kõhule ja Maal!
