Valitsus suunab 2022. aastal täiendavad 30 miljonit eurot digiriigi ja küberturvalisuse kindlustamisse
Valitsus eraldab 2022. aasta riigieelarvest täiendavad 30 miljonit eurot digiriigi kestlikkuse ja küberturvalisuse kindlustamiseks.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti sõnul on tegemist esimese sammu ja otsusega digiriigi baasrahastuse reformimise teel. „Meie digiriiki on viimastel aastatel iseloomustanud krooniline alarahastus. Tänavusi otsuseid on oodatud juba pea 4 aastat, mil pole digiriigi ülalhoiu ega küberturbe püsirahastussse märkimisväärset lisa tulnud. Seetõttu on tegemist olulise sammuga edasi, et hoida meie digitiiger jooksmas ning turvalisena. Mul on hea meel, et kõik ministrid on olnud ühte meelt, et digiriigi rahastusmure tuleb lahendada ja peame seda tegema ühiselt, sest Eesti digiriigi areng ja turvalisus sõltub kõikidest ministritest ja nende haldusaladest,“ kommenteeris minister Sutt.
„Järgmisel aastal peame riigi eelarvestrateegia tegemisel kandma hoolt, et 2022. aastaks leitud vahendid jääksid püsivalt rahastusbaasi ning täiendavalt leidma lisavahendid seekord veel katteta jäänud muude IKT lisavajaduste katteks,“ ütles Sutt. Ministri sõnul on digiriigi kestlikkuse tagamiseks baasrahastuse leidmine riigieelarvest hädavajalik, sest Euroopa Liidu struktuurifondide rahastusega kaasnevad reeglid ei võimalda olemasolevaid infosüsteeme ülal hoida ja uuendada. „Eesti digiriiki on ehitatud juba ligi 20 aastat. Selle ajaga on riigi infosüsteemides kuhjunud liialt palju arendusvõlga ning peame senisest oluliselt suurendama investeeringuid digiriigi süsteemide ajakohasena hoidmisesse ja küberturvalisusesse. Vastasel juhul suurendame oma digiühiskonna haavatavust,“ ütles Sutt.
Täiendavad 30 miljonit eurot suunatakse peamiselt riigi kesksete küberturvalisuse võimete tagamisse, digiriigi ühislahenduste kestlikkuse tagamisse, infoturbe kindlustamisse valitsemisalades ning oluliste infosüsteemide ülalhoiu tagamisse.