Õpilased jagavad, mida nad distantsõppeperioodist õppisid
Praeguseks on kaugõpe ametlikult suuremas osas koolides läbi, kuid võib eeldada, et edaspidi on e-õpe üha rohkem kasutuses. Mida õppisid õpilased ise sellest perioodist, kuidas kõige paremini e-õpet enda jaoks korraldada?
Samsungi kooliõpilastele mõeldud digiõppeprogrammi Solve for Tomorrow juht Egle Tamelyte selgitas, et õpilastelt nende kogemuste kohta uurides selgus kõige olulisema soovitusena mitte lükata päeva kohustusi edasi ja pigem tegeleda nendega kohe. „Distantsõppe alguses tundus paljudele, et kodus õppides on ka kohustusi vähem, aga päris kiiresti sai siiski õpilastele selgeks, et tegelikult on koormus sama suur ja mõnes mõttes isegi suurem, sest iseseisvat tööd on tunduvalt rohkem,“ selgitas Tamelyte.
Seega tõid õpilased välja, et kindlasti on kõige olulisem võtta distantsõppepäeva nagu tavalist koolipäeva, kus tuleb tundide raames ülesanded kohe ära teha. „Õpilased said ise aru, et nihverdamine ei vii kaugele, kuna tegemata töö ei kao kuhugi ära. Netis on selle kohta ju ka märge olemas ja on lihtsalt tõestatav, milline ülesanne kuna kätte anti,“ märkis Tamelyte. Suurema õppekoormuse juures võib tegemata tööde hulk hakata vägagi kiiresti kuhjuma.
Noortelt kerkis esile huvitav väljend „küberhäbi“. See on situatsioon, kus kõik kaaslased näevad õppesüsteemist selgelt, et sina üksinda oled jätnud mingi töö tegemata, kui kõik teised said sellega hakkama. „See ei tähenda isegi seda, et kedagi oleks tegemata ülesannete pärast hakatud kiusama, aga õpilased tundsid ise seda „küberhäbi“, kui nägid näiteks, et tööde nimekirjas on ainult sinu nime tagant puudu tehtud tööd tähistav linnukene,“ lausus Tamelyte.
Tehnilisemate soovitustena tõid õpilased välja, et e-tundide ajal on võimalusel hea kasutada kõrval mingit teist ekraani, millelt oleks võimalik eraldi materjale uurida või infot otsida. Lisaekraan võimaldab piltlikult öeldes korraga hoida lahti mitut erinevat õpikut või muud informatiivset materjali, vajadusel isegi eraldi konverentskõne klassikaaslaste või pinginaabriga, et jooksvalt teema üle arutleda, nii nagu ka tavalises koolitunnis.
Paljud õpilased ja klassid lõid grupi- või klassiülesed regulaarsed konverentskõned või vestlusgrupid. „Koolitundide ja vahetundide ajal toimuv suhtlus õpilaste vahel on siiski väga oluliseks osaks kooliõppe juures. E-õppe ajal said noored sellest ka ise aru ja loodi eraldi grupivestlused, et siis saaks jooksvalt kõike olulist kaaslastega arutada,“ märkis Tamelyte.
Vahetunde soovitasid õpilased kasutada just selleks, milleks need ka koolis on mõeldud: omavahel suhtlemiseks, söömiseks ja niisama väikese puhkepausi võtmiseks. Küll tuleks jälgida, et paus ei veniks liiga pikaks ja pärast puhkehetke naaseksid kõik oma töö juurde.
Sellel õppeaastal tegeleb digiharidusprogramm ja võistlus Solve for Tomorrow just sellega, kuidas noored saaksid ise luua mõistliku tasakaalu veebis veedetud aja ja reaalse maailma vahel. Praeguseks on võistlus jõudnud juba teise faasi, mil noored esmaselt esitatud ideid lihvivad. Järgmisel nädalal saadakse kokku koolitusel, kus neile õpetatakse disainmõtlemise oskusi.
