Täna on valge kepi päev, mis kutsub üles märkama nägemispuudega inimesi
15. oktoobril on valge kepi päev – sel päeval kutsub Põhja-Eesti Pimedate Ühing (PPÜ) märkama nägemispuudega inimesi ja ka nägemispuudega inimesi olema märgatavad.
Legend räägib, et sellest ilmast lahkudes läheb silme ees mustaks. Kõik pimeneb, valgus aheneb, kuni jääb vaid helendav toru, mis viib siit maailmast ära. Siin maailmas, meie oma Eestis on aga üle 7000 ametlikult nägemispuudega inimese, kes ei näe midagi, näevad iga päev nagu läbi peenikese toru, näevad laiguti, näevad nagu läbi paksu häguse kile ja veel mitmel teisel moel – halvasti saab näha väga mitmel moel. Kuid oluline on see, et kõik need inimesed on siinsamas.
„Vahel arvatakse, et kui inimene kaotab nägemise, sulgub elu kodu nelja seina vahele,“ ütleb PPÜ aseesimees Janne Jerva. „Kuid see pole nii. Nägemispuudega inimesed tegelevad väga paljude asjadega, massaažist ajakirjanikutööni ja vaipade kudumiseni ja rohkemgi. Näiteks on praegustel valimistel nägemispuudega kandidaate. Kui inimene kriisist välja aidata, anda rehabilitatsiooni ja õppimise abil vajalikud oskused ja luua ligipääsetav keskkond ja tugiteenused, on olemas see, mida nägemispuudega inimesel elus toimetulemiseks vaja on. Kõige selle loomisega tegeleme me igapäevaselt.“
Selle aasta PPÜ valge kepi päeva üritused on üldnimetusega „Valge kepi maailm“ ehk et märgataks nägemispuudega inimesi, et nad oleksid ise nähtavad ja et füüsiline maailm poleks vaid see, milleni valge kepp ulatub. Koostöös ajaloomuuseumiga ja arhitektuurimuuseumiga toimuvad tuurid vastvalminud kombatavate makettide ja audiogiidiga näitustele.
„Kui sa oled pime, täiesti pime, on oht, et maailm aheneb käeulatusesuuruseks,“ räägib PPÜ juhatuse liige Artur Räpp. „Aga maailm on ju palju suurem. Ligipääsetavad muuseumid, tuurid, filmid, kõik sellised asjad muudavad maailma palju suuremaks. Maarjamäe lossis ulatun ma näiteks käega maast katuseni, seal valmis lossi 3D-saviprinditud makett.“
PPÜ peab väga oluliseks ligipääsetavuse suurendamist igas eluvaldkonnas, sest ligipääsetavus on kompleksne. On vaja nii helisignaaliga foore kui ka häälteavitustega ühissõidukeid, et saaks liikuda. Kuid ligipääsetavust on vaja ka liikumise sihtkohtades, muuseumites, koolides, polikliinikutes, töökohtadel, et oleks, kuhu liikuda ligipääsetavast trükikirjandusest. Sihtgruppi silmas pidades ei tohi unustada, et enamik halva nägemisega inimesi ei taotle puuet ja ka seda, et umbes kolmandikul inimestel kujuneb nägemispuue välja elu jooksul. Neid, keda puudutab ligipääsetav muuseum või helisignaaliga foor, on palju. Ühtegi neist inimestest ei tohi meie kõigi maailmast välja arvata.
PPÜ on pikaajaliste traditsioonidega nägemispuudega inimesi koondav ja neile erinevaid teenuseid osutav organisatsioon. Ühingu ülesandeks on olnud pea 100 tegevusaasta jooksul hoida elus nägemispuudega inimeste kodanikualgatusel põhinevat tegevust ning toetada selle kaudu pimedate ja nõrgaltnägevate inimeste erivajadustele kohandatud teenuste arengut Eestis. Tänavuse jaanuari seisuga kuulub ühingusse ligi 440 nägemispuudega inimest, kelle igapäevatoimetulek ja ühiskondlik heaolu sõltuvad suuremal või vähemal määral ühingu tegevusest ja pakutavatest teenustest.
