Jäätmete liigiti kogumine säästab loodust ja ressursse
Inimeste keskkonnateadlikus üha suureneb ja sellega koos ka huvi kodumajapidamises tekkivate jäätmete sorteerimise vastu. Seetõttu on asjakohane meelde tuletada jäätmete liigiti kogumise põhimõtted.
„Tallinnas tekib ligikaudu 230 000 tonni jäätmeid aastas, kusjuures iga inimene tekitab keskmiselt 9,9 kilogrammi jäätmeid nädalas ehk 515 kilogrammi elaniku kohta aastas. Seega saab igaüks meist anda jäätmeid liigiti kogudes olulise panuse, et hoida elukeskkonda puhtana ning luua eeldus jäätmete ringlusse võtuks ja taaskasutamiseks,“ rääkis Tallinna ettevõtlusdirektor Mart Luik. „Eraldi tuleb koguda ohtlikud jäätmed, biojäätmed, papp ja paber, klaas, pakendid ja muud jäätmed, mida on võimalik ümber töödelda. Liigiti kogutud jäätmed saab viia linnaruumi paigutatud mahutitesse või jäätmejaama, kuid pakendijäätmete mahuti ja klaasimahuti saab soovi korral tellida ka otse korter- ja eramajade juurde.“
Tulenevalt jäätmeseadusest on Eestis jäätmete liigiti kogumine ühtlasi ka kohustuslik, seda nii kodus, töökohtadel kui ka haridusasutustes. Jäätmete liigiti kogumise põhimõtted on järgmised.
Segaolmejäätmed (katkised riided ja jalanõud, katkised nõud, tolmuimejakotid, kasutatud mähkmed, vettinud paber, pakendatud pühkmed ja kassiliiv, suitsukonid, kasutatud pabernõud, vanaks läinud kosmeetika, CD-plaadid, katkised hõõgniidiga ja halogeenlambipirnid, katkised pehmed mänguasjad, suured kondid, jahtunud tuhk, raskesti puhastatavad pakendid, foolium, kasutatud küpsetuspaber ja muud sarnased olmejäätmed) viiakse segaolmejäätmete mahutisse. Sinna ei tohi panna biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid, ehitus- ja lammutusjäätmeid, sh värve, ohtlike jäätmeid (tule- ja plahvatusohtlike), biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid, patareisid, vana elektroonikat, vedelike, suurjäätmeid ning ravimeid.
Biojäätmed (tahked toidujäätmed, puu- ja köögiviljade koored, riknenud köögi- ja puuviljad, lõikelilled, toataimed, köögipaber ja salvrätikud, kohvipaks, paberfiltrid, munakoored, papist munakarbid, teepakid) tuleb viia biojäätmete mahutisse lahtiselt, paberkotiga või köögipaberisse pakitult. Mahutisse ei või panna kilekottides biojäätmeid, kilet, pakendeid, suppe, kastmeid, suuri konte, suitsukonisid ega muid olmejäätmeid.
Papp ja paber (kataloogid, ajakirjad, ajalehed, reklaammaterjalid, raamatud, jõupaber, paberkotid, pappkastid ning kokku pressitud karbid ilma teibita) on vaja viia paberimahutisse või jäätmejaama. Mahutisse ei panda määrdunud ja vettinud paberit ja pappi, kile või fooliumiga paberit (nt tetrapakend), kasutatud pabernõusid, köögipaberit ja salvrätikuid.
Klaas (moosi- ja toiduainete purgid, karastus- ja alkohoolsete jookide pudelid) saab viia lähimasse pakendipunkti klaastaara pakendimahutisse. Mahutisse ei või panna ohtlike ainete pudelid, akna- ja lehtklaasi ning elektripirne.
Pakendijäätmed (puhtad plast-, tetra-, klaas, metall- ja papp-pakendid, võitopsid, plastikpudelid, plastkarbid, kosmeetika pakendid, joogikartongid, piima- jogurti- ja mahlapakendid, konservikarbid, alumiiniumist ja plekist joogipurgid, metallkaaned) tuleb viia lähimasse pakendipunkti pakendimahutisse lahtiselt või läbipaistvas kotis. Mahutisse ei või panna määrdunud pakendeid, plastist mänguasju, kummist tooteid, ohtlike ainete pakendeid ja -pudeleid, akna- ja lehtklaasi, elektripirne, aerosoolpakendeid ning kasutatud mähkmeid.
Ohtlikud jäätmed (lahustid, värvid, patareid, akud, ravimid ja muud kemikaale sisaldavad jäätmed) tuleb viia lähimasse jäätmejaama. Väiksemaid patareisid ja akusid saab viia ka suuremates poodides olevatesse kogumiskastidesse. NB! Apteekidel on kohustus elanikelt kõlbmatud ravimid vastu võtta ja hävitamisele suunata.
Vanarehvid tuleb viia lähimasse jäätmejaama (eraisikul võimalik tasuta üle anda kuni kaheksa velgedeta rehvi) ning kasutatud mööbel ja riided uuskasutuskeskusesse või jäätmejaama.
Vanad elektri- või elektroonikatooted viia lähimasse jäätmejaama või anda üle ohtlike jäätmete kogumisringil. NB! Uue seadme ostul on kauplusel kohustus vana samalaadne seade vastu võtta.
Kui pakendipunktis asuv mahuti on täitunud või ümbrus risustatud, palutakse sellest teada anda pakendimahutil olevale kontaktnumbrile või Tallinna Strateegiakeskuse ringmajanduse osakonnale (tel 640 4581).
Pakendijäätmete mahuteid pakuvad era- ja kortermajadele Tootjavastutusorganisatsioon ja Eesti Pakendiringlus ning klaasimahuteid Rohenool, Eesti Pakendiringlus ja Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus.
Täiendavat infot leiab Tallinna Linnavalitsuse ja Keskkonnaministeeriumi koduleheküljelt:
- Jäätmejaamad Tallinnas
- Jäätmete juhendmaterjalid
- Pakendijäätmed
- Pakendite liigiti kogumise juhendmaterjal (eesti, vene ja inglise keeles)
