Riigikogus on esimesel lugemisel presidendi otsevalimise eelnõu
Riigikogu tänase istungiaja lõppemise tõttu jätkub 8. detsembri istungil Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu presidendi valimiskorra muutmiseks (462 SE).
Seletuskirjas rõhutatakse, et presidendi valimine otse rahva poolt vastab ühiskonna ootustele ja annab rahvale täiendava võimaluse osaleda riigi jaoks oluliste otsuste langetamisel, lähendades sellega rahvast riigile.
“Igal inimesel on õigus oma sõltumatule arvamusele ja vabadus teistega kokku leppida, millises riigis ta tahab elada,” lausus Keskerakonna fraktsiooni esimees Jaanus Karilaid. “Riik ei pea oma rahvast kartma, sest rahvas ise on selle riigi teinud. Ja las ta siis teeb edasi ─ päevast päeva, aasta aastalt, sajand sajandilt. Las ta ütleb, kes pääseb kohalikku omavalitsusse, kes pääseb Riigikogusse, las ta ütleb, kes on omal kohal Kadriorus. Kui me usaldame rahvast, siis usaldame iseennast, siis usaldame oma riiki.”
“Arvamusküsitluste kohaselt toetab enamik kodanikke presidendi otsevalimise seadustamist. Muudatus lihtsustaks valimistekorda ja teeks selle rahvale arusaadavamaks. Kaoks oht, et vaatamata mitmetele katsetele jääb president valimata. Soome näitel ei ole meil põhjust karta, et president võtab endale suurema rolli, kui seadus ette näeb,” ütles Karilaid.
Eelnõu kohaselt on presidendikandidaadi ülesseadmise õigus vähemalt 10 000 hääleõiguslikul Eesti kodanikul. Kandidaatide registreerimiseks esitamine algab 60. päeval enne valimispäeva ja lõpeb valimispäevale eelneval 40. päeval. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt on antud üle poole hääletamisest osavõtnute häältest. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel läbi teine hääletusvoor. Teises voorus tunnistatakse valituks kandidaat, kelle poolt anti enam hääli.
