Ideid klindipargi rajamiseks Lasnamäele võib esitada laupäevani
Tallinn soovib rajada Lasnamäele, Kesklinna ja Pirita piiril kulgevale paeklindile, katkematu, ligi üheksa kilomeetri pikkuse pargiala. Ka kohalikud elanikud ja teised huvilised on oodatud kaasa rääkima tulevase klindipargi kujundamisel.
„Putukaväila kõrval on klindipargiprojekt viimaste aastate üks ambitsioonikamaid algatusi linnalooduse säilitamise ja avamise seisukohalt. Ühelt poolt tekib Ida-Tallinnas üheksa kilomeetri pikkune rohekoridor, mis seob omavahel Pirita jõe ürgorgu, Koset, Maarjamäe memoriaali, Lauluväljakut ja Kadriorgu. Teisalt aga aitab see väärtustada unikaalset klindikeskkonda, mis on Tallinna ja Eesti mõistes paljuski unikaalne,“ ütles pealinna keskkonnavaldkonda kureeriv abilinnapea Vladimir Svet.
„On suur vedamine, et niivõrd palju klindist on inimtegevusest puutumata jäänud. Selle säilitamine on meie kohustus. Seetõttu saavad kõik linnaruumilised sekkumised olema võimalikult delikaatsed ja klindikeskkonnale vähemõjuvad – teeme nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik, et klindipealne oleks linlastele turvaliselt avatud. Kutsun kõiki tallinlasi üles ütlema sõna sekka, milline peaks olema tulevane klindipark,” lisas ta.
Planeeritava klindipargi teekond algab Tartu maanteest ja kulgeb mööda Lasnamäe tänavat kuni Pallasti sillani, jätkudes mööda Valge tänava äärt kuni Narva maanteeni. Klindipargi põhiosaks kujuneb Mäe tänavast algav Suhkrumäe paekallas, mis kannab ka olulist kultuuriajaloolist rolli: sealsetest paemurdudest on lubjakivi murtud ning ehitiste ja kindluste müüridesse laotud juba muinasajast saadik. Edasi läbib tulevase pargi teekond Narva maantee äärset nõlva ja lõpeb Pirita jõeorus, mida võib pidada üheks maastikuliselt kauneimaks piirkonnaks klindialal.
Klindialal leidub rohkesti looduslikke väärtusi, näiteks Maarjamäe paekallas, mis on Lauluväljakust kuni Kose teeni looduskaitse all. Maarjamäe klindil asuv loopealne on kasvukohaks väärtuslikele taimekooslustele, sh mitmetele haruldastele taimeliikidele. Siin asub ka klindialune mets, millele iseloomulik mikrokliima on loonud head tingimused omalaadse metsatüübi tekkeks ning mida tänu oma lopsakusele võib kirjeldada kui põhjamaist džunglit.
Klindiala kujundamisel sekkutakse looduskeskkonda minimaalselt, kuid linlastele tagatakse turvalised liikumisvõimalused jalgsi ja jalgrattaga ning luuakse lummava merevaatega puhkekohti. Seni laekunud ideedes rõhutavad ka linlased, et oluline on looduskeskkonna säilitamine ning piirkonna puhtuse tagamine. Samuti juhitakse tähelepanu valgustusele ning turvaliste ühenduste loomisele. Laekunud ideed on sisendiks maastikuarhitektuurse konkursi lähteülesandele.
Ettepanekuid klindipargi kujundamiseks oodatakse veel kuni 22. jaanuarini.
