Riigikogu istungil käsitleti kõrghariduse rahastamise küsimusi
Riigikogu kuulas ära vastused kolmele arupärimisele.
Riigikogu liikmete Helir-Valdor Seederi, Mihhail Lotmani, Heiki Hepneri, Priit Sibula, Andres Metsoja, Üllar Saaremäe, Urmas Reinsalu, Sven Sesteri, Aivar Koka ja Tarmo Kruusimäe esitatud arupärimisele kõrghariduse rahastamise kohta (nr 112) vastas peaminister Kaja Kallas.
Arupärijad toovad esile, et märkimisväärne osa ülikoolide rahastusest sõltub riigiga sõlmitud halduslepingutest. Halduslepingud tuleks allkirjastada käesoleva aasta esimeses kvartalis, kuid kõrghariduse rahastamise lähiaastate otsused langetatakse vastu sügist RESi arutelu käigus.
Arupärijad soovisid teada, kuidas on lastud tekkida olukorral, kus kõrghariduse valdkonnas valitseb kehtivate halduslepingute lõppemisel selline selgusetus.
Kallas selgitas, et halduslepingus lepitakse kokku ülikooli peamised kohustused halduslepingu perioodiks ja nende täitmiseks riigieelarvest vahendite määramise tingimused. 2019.–2021. aasta halduslepingus on ette nähtud ministeeriumi kohustus eraldada 2022.–2024. aasta halduslepingu ja 2022. aasta rahastamise kokkuleppe sõlmimiseni ülikoolile 2022. aastal tegevustoetust igal kalendrikuul eelmise aasta tegevustoetuse mahust ühe kaheteistkümnendiku ehk kokku eelmise aasta mahus. „Ülikoolid saavad jätkata neile eraldatava rahaga neile seadusega pandud kohustuste täitmist, kuid nad on keeldunud ilma lisarahata täiendavaid kohustusi võtmast,“ ütles Kallas.
Peaminister toonitas, et kõrgharidus on oluline valdkond. Alates 2013. aastast, välja arvatud 2017. aasta, on kõrghariduse tegevustoetus võrreldes eelneva aastaga kasvanud. Kui 2017. aastal oli kõrgkoolide tegevustoetust 141,1 miljonit eurot, siis 2022. aastal on see 165 miljonit eurot. Lisaks sellele on lisandunud täiendavad sihttoetused, näiteks regionaalse õppe toetamiseks, täiendavate õppekohtade loomiseks haridusteaduste ja tervishoiu valdkonnas, ning eraldati ka investeeringutoetusi.
Peaminister lubas, et valitsus arutab riigi eelarvestrateegia 2023–2026 menetlemisel kõrghariduse rahastamise suurendamise võimalusi.
Kallase sõnul tuleb jätkuvalt tuleb pöörata tähelepanu ka kõrgharidusõppe rahastamise kasvule, sest ilma kvaliteetse ja piisavas mahus pakutava kõrgharidusõppeta ei ole võimalik kasvatada ka meie ühiskonna teadmusmahukust. „Selleks, et tagada kõrgharidusõppe jätkusuutlikkus Eestis peab jätkuma arutelu kõrghariduse rahastamise teemal pikemat perspektiivi silmas pidades,“ toonitas peaminister.
Ta lisas, et kaaludes riigi ja eraisiku vastutust kõrgharidusõppe kulude katmisel, tuleb arvestada nende valikute mõju kõrghariduse ligipääsule, üliõpilaste motivatsioonile kõrgharidusõppesse astumisel, Eestis tööjõuvajaduse tagamisele, samal ajal kaaludes kõrghariduse omandamisega kaasnevat personaalset hüve konkreetse isiku jaoks ühiskondlik‑kultuurilise kasu kontekstis. „Saan ka omalt poolt kinnitada, et seda ühte protsenti sisemajanduse kogutoodangust teadus- ja arendustegevusele me endiselt hoiame,“ ütles Kallas.
Peaminister vastas veel arupärimisele rikkumisest teavitamise seaduse eelnõu kohta (nr 114).
Haridus- ja teadusminister Liina Kersna vastas arupärimisele põhikooli lõpueksamite lävendi kaotamise kohta (nr 118).
Vabas mikrofonis võtsid sõna Kalle Grünthal, Jaak Juske, Riina Sikkut ja Peeter Ernits.
Istung lõppes kell 21.06.
