Kuninglik Walesi 1. pataljon võttis üle NATO eelpaigutatud vägede lahingugrupi juhtimise Eestis
Ühendkuningriigi kuninglik Walesi 1. pataljon võttis 18. märtsil Tapal piduliku tseremoonia raames üle NATO eelpaigutatud vägede (enhanced Forward Presence, eFP) lahingugrupi juhtimise Eestis.
Tseremoonia käigus andis ülesanded üle kuninglik tankirügement ja seda tähistasid koos mõlema rügemendi sõdurid ja ohvitserid traditsioonilise paraadiga. Tseremoonia tähistas ka kuningliku tankirügemendi kuuekuise lahingugrupi juhtimise lõppemist. Selle aja jooksul viidi läbi mitu õppust, nende hulgas Winter Camp ja Bold Panzer.
„Mul on eriline rõõm osaleda sellel tseremoonial, mis kehastab NATO eelpaigutatud vägede jätkumist ja tugevdamist Eestis,“ ütles kaitseminister Kalle Laanet kõnes liitlasvägedele. „Eesti kaitseväe 1. jalaväebrigaadi integreeritud Briti, Prantsuse ja Taani kontingendid on liitlasvägede kohalolu nurgakivi Eestis,“ lisas ta.
„Ühendkuningriik, Prantsusmaa ja Taani on andnud Eesti ja Euroopa julgeolekusse suure panuse, sealhulgas on meie kaitseväelased koos teeninud erinevatel sõjalistel operatsioonidel. Briti kuninglik merevägi ja Taani vabatahtlikud võitlesid koos Eesti vägedega meie vabaduse eest juba Vabadussõja ajal enam kui 100 aastat tagasi. Nad on meie kõrval seisnud alates iseseisvuse taastamisest 1991. aastal ja eriti pärast seda, kui Eesti liitus NATOga 2004. aastal. Venemaa sõda Ukrainas on tekitanud uue julgeolekuolukorra, eriti alliansi esirinnas. NATO vägede kohalolek Eestis on meie piirkonna stabiilsuse ja julgeoleku kaitsmiseks praegu olulisem kui kunagi varem,“ lisas välisminister Eva-Maria Liimets.
Eesti kaitseväe 1. jalaväebrigaadi juhtimise alla integreeritud kuninglikus Walesi 1. pataljoni lahingugrupis moodustavad ca 1200 sõjaväelast Ühendkuningriigist, Prantsusmaalt ja Taanist põhilise lahingujõu. Üksust toetavad logistika ja planeerimiselemendid ning üksusega kaasneb ka soomusvõimekus nagu näiteks Challenger 2 tankid ja Warrior soomukid, pioneeri- ja suurtükiväe elemendid.
Kuninglik Walesi 1. pataljon on mehhaniseeritud jalaväeüksus, mille juured ulatuvad aastasse 1689. Üksus on osalenud kõigis suuremates sõdades, millest Briti armee on osa võtnud, sh. II maailmasõja Normandia dessandis ja operatsioonidel Iraagis ja Afganistanis. Varem on üksus viibinud Eestis üheksakuuse rotatsiooni ajal ja hiljuti osalesid õppusel Tallinn Dawn Saksamaal, et valmistuda 2022. aasta teenistuseks Eestis. Kuninglik Walesi lahingugrupp on kümnes Ühendkuningriigi rotatsioon Eestis alates 2017. aasta algusest.
„Meil on au olla tagasi Eestis ja osa NATO eelpaigutatud vägede lahingugrupist. Viimati olime siin aastal 2017 ja sel korral oleme tagasi veelgi suuremas lahingugrupis, kus osaleb ka nii Taani kui Prantsuse kontingent. Selline koostöö mitme NATO partneriga üheaegselt on mõjusa heidutuse nurgakivi,“ ütles Kuningliku Walesi 1. pataljoni ülem kolonelleitnant Rupert Streatfield. „Oleme läbinud põhjaliku väljaõppe enne Eestisse jõudmist, et tagada Kuningliku Walesi 1. pataljoni ja sellega kaasnevate üksuste täielik integreeritus Eesti kaitseväe 1. jalaväe brigaadiga ning et olla valmis täitma ülesannet, mis meilt NATO lahingugrupi raames oodatakse. Ootame ka kindlasti koostööd oma kaasmaalastega kuninglikust tankirügemendist ja teadmiste ning kogemuste vahetamist Eesti partneritega,“ märkis ta.
Kuninglik tankirügement saabus Eestisse septembris 2021 ja juhtis NATO liitlasvägede lahingugruppi viimased kuus kuud ning osales Balti riikides erinevatel õppustel. Maailma vanim tankirügement jääb Eestisse, et toetada uut lahingugruppi ja oma liitlasi Eestis.
„Eestis viibimine on meie lahingugrupile andnud täiendava arusaama jõudude võimekusest NATO raames ning arendanud meie võimet toime tulla keerulises ja kiiresti muutuvas keskkonnas,“ ütles Kuningliku tankirügemendi ülem kolonelleitnant Simon Worth.
„Eesti 1. jalaväebrigaadi all töötades oleme saanud arendada oma teadmisi ja oskusi väga mitmekesiste õppuste käigus, mis on meile kasulikud ka kõigi tulevaste lähetuste jaoks. Alates integreeritud õppustest koos eestlaste ja prantslastega kuni kogukonnale suunatud tegevusteni välja oleme viimase kuue kuu jooksul eFP lahingugrupi juhtides suutnud palju ära teha, mille üle olen väga uhke,“ lisas ta.
Esmakordselt alates asutamisest 2017. aastal koosneb eFP lahingugrupp üheaegselt Ühendkuningriigi, Prantsusmaa ja Taani vägedest, mis töötavad koos Eesti partneritega. Ligikaudu 175 sõjaväelast on Taani kaitseväelased Jüüti Tragunirügemendi Viikingikompaniist ja 200 prantslast 7. Alpi jäägripataljonist, mis on jalaväe üksus.
NATO lahingugruppi Eestis juhib Ühendkuningriik ning Prantsusmaa ja Taani tavaliselt saadavad lisavägesid iga-aastaste rotatsioonide käigus. Island panustab samuti eFP missiooni peakorteris.
eFP lahingugruppe Lätis, Leedus ja Poolas juhivad Kanada, Saksamaa ja USA, ning kõik NATO lahingugrupid on integreeritud vastuvõtvate riikide brigaadidesse, et kindlustada liitlasvägede maksimaalne koostöövõime.
