Euroopa Nõukogu kultuuriministrite kohtumisel on fookuses kultuuri ja kultuuripärandi roll kiiresti muutuval ajastul
Täna, 1. aprillil kohtuvad Euroopa Nõukogu kultuuriministrid ja teised liikmesriikide esindajad Strasbourgis, kus arutatakse väljakutsete üle, mis seisavad kultuuri- ja kultuuripärandi valdkonna ees lähitulevikus. Eesti delegatsiooni juhib Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Merilin Piipuu.
Konverents keskendub teemale, kuidas kultuurivaldkond kohaneb ühiskonna kriiside ja digipöördega seotud väljakutsetega. Ühtlasi võetakse kohtumisel vastu Ukrainat toetav avaldus, tuginedes Euroopa Nõukogu hiljutisele otsusele Venemaa organisatsioonist välja arvata, milles kutsutakse Euroopa Nõukogu liikmesriike üles igakülgselt toetama Ukrainat nende kultuuripärandi kaitsmisel, samuti nende artiste, kultuuriprofessionaale ja -organisatsioone, aga ka sõja eest põgenenud inimesi, toetades nii kultuuridevahelist dialoogi.
Eesti võtab sõna paneelis, mis vaatleb kultuuri ja kultuuripärandit kui strateegilist ressurssi ühiskonna jaoks.
„Kultuuripärand on taastamatu ja väärtuslik ressurss nii kultuuriliselt, sotsiaalselt, majanduslikult kui ka keskkondlikult. Me peame Faro konventsiooniga värskelt liitunud riigina pingutama, et tõsta arusaamist pärandist kui millestki, mida iga üks saab hoida ja arendada. Pärand paneb aluse meie elukvaliteedile ja on meie loovuse ning kestliku arengu alus.“ ütles Eesti delegatsiooni juht Merilin Piipuu, kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler.
Konverentsil avatakse ametlikult ka protsess, millega Euroopa Nõukogu koostöös liikmesriikidega hakkab looma Euroopa Nõukogu telesarjade kaastootmisfondi, toetades niiviisi loovust ja mitmekesisust Euroopa audiovisuaaltööstuses.
Euroopa Nõukogu, mis loodi 1949. aastal, seisab demokraatia, inimõiguste ja õigusriikluse põhimõtete eest. Eesti on selle rahvusvahelise organisatsiooni liige 1993. aastast, olles tänaseks liitunud kõigi põhiliste Euroopa Nõukogu kultuurivaldkonna konventsioonidega.
