Õiguskomisjon toetas agressorit õigustavate sümbolite keelustamist
Riigikogu õiguskomisjon arutas tänasel istungil eelnõu, mille järgi on kuriteona karistatav liituda agressiooniakti toime paneva välisriigi relvajõududega või neid näiteks rahaga toetada. Samuti käsitleb eelnõu sümbolite eksponeerimist, mida on kasutatud agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisel.
Õiguskomisjoni esimees Marek Jürgenson lausus, et parlamendi ette jõudnud eelnõuga soovitakse teha karistusseadustikus kolm muudatust, millest komisjon toetas kahte. Eelnõu järgi on väärtegu eksponeerida avalikult sümbolit, mida on kasutatud agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisel eesmärgiga neid tegusid toetada või õigustada või teist isikut hirmutada, alandada või muul viisil oluliselt häirida.
„Praegu on olukord arusaadavalt pingeline ja seega pole võimalik selliste sümbolite pahatahtlikku eksponeerimist tolereerida,“ rõhutas Jürgenson. „Loomulikult on võimalik, et selliseid sümboleid nagu Georgi lint või z-täht kasutatakse muul põhjusel ning siin jääb politseile kaalutlusõigus otsustada, kas tegu oli provotseeriv või mitte,“ ütles Jürgenson. Ta lisas, et igal juhul on mõistlik 9. mail ja ka muul ajal selliste sümbolitega välja mitte tulla.
Samuti sooviti eelnõuga kaotada nõue, et vaenu õhutamine on väärtegu vaid siis, kui sellega kaasneb oht isiku elule, tervisele või varale. „Kuna selle punkti osas on palju eriarvamusi, siis otsustas komisjon selle muudatuse eelnõust välja jätta ja aruteludega sel teemal eraldi jätkata,“ sõnas Jürgenson ja lisas, et komisjon tegi selle otsuse üksmeelselt.
Komisjoni liige Tarmo Kruusimäe sõnas, et komisjonis valitses konsensus, et eelnõuga on vaja kiiresti edasi liikuda. „Õiguskomisjoni soov on, et Eestis elavad inimesed saaksid aru, et agressori toetamine või õigustamine ei ole aktsepteeritud, seetõttu soovime anda signaali, et rahumeelse maa vastu sõda alustanud riiki ei tohi toetada ei sümbolitega ega loomulikult ka vaenuliku riigi eest võitlema minemisega,“ lausus Kruusimäe. Ta osutas, et eelduslikult on eelnõuga kavandatud seadusemuudatused ennetava mõjuga.
Eelnõu järgi muudetakse kuriteona karistatavaks ka agressiooniakti toime paneva välisriigi relvajõududega liitumine ja agressiooniaktis osalemine, samuti selle toetamine aineliselt, seal hulgas rahaliselt. „See tähendab, et kui keegi Eestist otsustaks Ukrainas Venemaa eest sõdida, siis oleks see eelnõu järgi kuritegu ja karistatav kuni viieaastase vangistusega,“ osutas ta.
Istungil osalesid justiitsminister Maris Lauri, Tartu Ülikooli karistusõiguse kaasprofessor Anneli Soo, vandeadvokaat Carri Ginter ning Siseministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti ja riigiprokuratuuri esindajad.
Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse (agressiooni toetamine ja sellega seonduv vaenutegevus) eelnõu (576 SE) muudetud kujul Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 13. aprillil. Samuti arutas komisjon Isamaa fraktsiooni algatatud karistusseadustiku täiendamise seaduse eelnõu (556 SE) ja suunas ka selle esimesele lugemisele 13. aprillil. Komisjon toetas esimehe ettepanekut kaks eelnõu pärast esimest lugemist ühendada. Ühendatud eelnõude lõpphääletus on kavandatud 21. aprillile.