Minister Signe Riisalo Roomas: Euroopa riikidel tuleb praegusel sõja ajal seista jõuliselt laste õiguste eest

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo osaleb 7. ja 8. aprillil Roomas Euroopa Nõukogu lapse õiguste strateegia kõrgetasemelisel konverentsil, kus annab ülevaate Eesti visioonist lapse õiguste elluviimiseks järgmise kuue aasta jooksul.

Eesti eesmärk on suurendada nii laste võrdseid võimalusi kui kaasamist, seda eriti viimaste pandeemia aastate ja praeguse Ukraina sõja taustal.

„Nii COVID-19 pandeemia kui Ukraina sõjaga seotud kriisid on näidanud, et peame olema suutelised kiiresti ja paindlikult kohanema, vaid nii saame abivajajaid parimal võimalikul moel aidata,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. “Ukraina linnad on muutunud kuriteopaikadeks, kus lapsed on kaotanud oma kodud, vanemad ja elud. Meie südamed on murtud, kuid meie uksed on avatud lastele ja emadele, kelle isad, vennad ja abikaasad Ukrainas vabaduse ja inimõiguste eest võitlevad.”

Riisalo sõnul on Ukraina peaminister pöördunud liikmesriikide, sealhulgas Eesti poole ning avaldanud tänu neile, kes lapsi ja peresid vastu võtavad ning neile vajalikku abi ja tuge pakuvad. „Sõja ajal peab meie missioon olema Ukraina lastele turvalist kasvukeskkonda ja haridustee jätkumist pakkuda, et sõja lõppedes saaksid nad haritute, tervete ning hästi hoituna koju tagasi pöörduda, see on iga lapse õigus.“

Ukraina peaminister on rõhutanud, et sõja olukorras suureneb risk õdede-vendade eraldamiseks ja laste ebaseaduslikuks paigutamiseks võõrastesse peredesse. Seetõttu tuleb teha kõik, et hoida Ukraina perekondi koos, samuti on Ukraina valitsus palunud Ukraina lapsi mitte lapsendada, vaid tagada lastele nt Eestis viibimise ajaks eestkoste.

Euroopa Nõukogu laste õiguste strateegias keskendub Eesti lastevastase vägivalla lõpetamisele. Sotsiaalkaitseministri sõnul ei tähenda lastevastase vägivalla vastu võitlemine ainult sotsiaalsfääri panustamist, vaid ka ühistegevust hariduse, tervishoiu ja õiguskaitse valdkonnas, mis muudab integreeritud lastekaitsesüsteemide olemasolu hädavajalikuks. „Kuna elame digiajastul, kujundab meie olevikku ja tulevikku juurdepääs digitehnoloogiatele ja nende ohutu kasutamine, mistõttu on oluline luua turvaline ja tervislik tasakaal digitehnoloogia kasutamise ning vaimse ja füüsilise tervise vahel.“

Eesti on lapse õiguste strateegia raames töötanud välja mitmeid toetusmeetmeid. Laste vaesuse vastu võitlemiseks on Eesti loonud vanemahüvitiste ja -puhkuste süsteemi, mis on üks maailma heldemaid ja paindlikumaid, samuti pakkunud lasterikastele peredele kodulaenu käendust ja kodutoetust.

Asendushoolduse kvaliteedi tõstmiseks oleme välja õpetanud ja toetanud asendushooldusteenuse pakkujaid ning korraldanud kampaaniaid ja teavitustegevusi hooldusperede leidmiseks ja perepõhise asendushoolduse juurutamiseks.

Alates 2016. aastast on Eestis laste füüsiline karistamine seadusega keelatud. „Oleme viimastel aastatel koolitanud ja motiveerinud lastekaitsetöötajaid, loonud teavituskanaleid ja infotelefone ning tõstnud teadlikkust laste õigustest kogu ühiskonnas. „Lisaks on Eesti kohandanud ja hakanud pakkuma tõenduspõhist positiivse vanemluse programmi ning järjepidevalt täiustanud teenuseid peresuhete ja vanemate hariduse toetamiseks,“ rääkis Riisalo.

• Eestit esindavad konverentsil lisaks sotsiaalkaitseminister Signe Riisalole veel sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Hanna Vseviov ning laste ja perede osakonna nõunik Joanna Karu.