President Karis kinnitas Ukraina Rada asespiikrile Eesti tugeva toetuse jätkumist
President Alar Karis kinnitas täna kohtumisel Ukraina parlamendi aseesimehe Olena Kondratjukiga, et Eesti jätkab Ukraina igakülgset toetamist võitluses Venemaa agressiooni vastu.
„Eesti toetuses Ukrainale võib kindel olla, me jätkame seda kõigis vajalikes valdkondades ja panustame ka riigi sõjajärgsele ülesehitamisele, aitame teha päästetöid ja humanitaardemineerimist,“ kinnitas president Karis, kelle sõnul tuleb tõsiselt võtta Žõtomõri kuberneri ettepanekut, et Eesti osaleks selle oblasti taastamisel.
Riigipea sõnul pooldab Eesti Venemaale kehtestatud karmide sanktsioonidega jätkamist. „Need on vajalikud surve avaldamiseks, sõja hind peab olema Venemaale sedavõrd suur, et nad lõpuks tõsiselt kaaluks oma agressiooni lõpetamist ja kaasuks sisuliselt rahuläbirääkimistesse,“ ütles Eesti riigipea. „Eesti on vastu võtnud otsuse, et loobub Venemaa energiakandjatest ja me aitame omalt poolt kaasa, et karmide sanktsioonide vajaduses veenda ka teisi riike.“ President Karise sõnul on Euroopa Liit näidanud üles tugevat ühtsust sanktsioonide kehtestamisel, aga suur töö on veel ees.
„Eesti on kindel Ukraina Euroopa Liidu liikmesuse toetaja. Teame, et selles küsimuses ei tule tulemused kiiresti. Seisame selle eest, et tekkiks laialdane toetus Ukrainale Euroopa Liitu pürgimisel. Oleme ise selle tee läbi käinud ja teame, et see on pikk. Nüüd tuleb need sammud Ukrainal läbi teha. Eesti saab teiste riikidega olla Ukrainale toeks liitu saamise kriteeriumite täitmisel,“ rääkis president Karis kohtumisel.
Eesti riigipea sõnul tuleb dokumenteerida kõik Ukrainas toime pandud sõjakuriteod ja kurjategijad vastutusele võtta. „Oleme valmis saatma eksperte Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule appi, et tagada Venemaa poolt Ukrainas toime pandud kuritegude sõltumatu ja tõhus uurimine,“ ütles president Karis.
„Kõige tähtsam on aga, et sõda lõppeks, kuid me teame, et see jätab haavad meile veel aastakümneteks,“ üles Eesti riigipea Ukraina parlamendi asespiikrile. „Tänaseks on selge, et ilma NATO vihmavarjuta on keeruline. Meie Põhjanaabrite soov liituda NATOga muudab julgeolekuolukorda kindlasti mitte ainult siin regioonis, vaid kogu Euroopas ja seda ei osanud ka agressor arvata, et tema tegevus liidab ja koondab Lääneriike.“
