Põhiseaduskomisjon saatis täiskogu ette omavalitsuste korraldust uuendava eelnõu
Riigikogu põhiseaduskomisjon otsustas täna saata täiskogu ette esimesele lugemisele kohaliku omavalitsuse korraldust ajakohastava eelnõu, mis suurendab omavalitsuste enesekorraldusõigust ning laiendab linna- ja vallaelanike kaasamise võimalusi.
Põhiseaduskomisjoni kuuluva Tõnis Möldri sõnul on kohaliku omavalitsuse korralduse seadust 29 aasta jooksul korduvalt täiendatud ning seetõttu on seaduse tekst muutunud ebaühtlaseks. „Revisjoni tulemusel valminud eelnõuga läbib seadus põhjaliku uuenduskuuri ning omavalitsused saavad kohaliku elu korraldamisel ja oma sisemise töökorralduse otsustamisel rohkem kaalutlusruumi. Väga oluline on lihtsustada ka kaasamist, mis loob kõigile Eesti elanikele paremad võimalused kohalikus valitsemises osaleda,“ ütles ta.
Põhiseaduskomisjoni aseesimees Eduard Odinets pidas samuti oluliseks, et eelnõu annab omavalitsustele senisest suurema autonoomia ja otsustusõiguse ning jätab seadusest välja väga detailsed sisemise korralduse reeglid. „Suurema autonoomia ja sisemiste reeglite kehtestamisel omavalitsustes ei tohi siiski unustada poliitilise kultuuri ja erinevate poliitiliste jõududega arvestamise küsimust. Mitte igal pool ei ole sellega kõik korras,“ ütles ta.
Demokraatia tõhustamiseks muutub eelnõuga paindlikumaks elanike kaasamine: kohaliku rahvaalgatuse puhul ei nõuta enam õigusakti eelnõu esitamist. Elanikud võivad edaspidi esitada algatuse vabas vormis ning see võib puudutada ka kohaliku elu küsimust, mis ei eelda õigusakti vastuvõtmist. Samuti tekib vähemalt 10 protsendil omavalitsuse hääleõiguslikest elanikest võimalus algatada kohalik rahvaküsitlus, mille lõpliku läbiviimise otsustab volikogu. Lisaks võimaldab eelnõu moodustada peale linnaosa- ja osavallakogude ka muid piirkonnakogusid, mille kaudu saavad kohalikud elanikud esitada valitsustele ja volikogudele ettepanekuid.
Eelnõu täpsustab ka volikogu ja valitsuse töö korraldust, näiteks vabanevad valla- ja linnasekretärid kohustusest juhtida kantseleid, et nad saaksid täita eelkõige juriidilisi ülesandeid. Kui seni võis valla- ja linnasekretärina töötada ka kutsetunnistuse alusel, siis alates 2025. aastast on vastavale ametikohale nimetamiseks vaja õigusalast kõrgharidust. Rahandusministeeriumi andmetel on Eesti 79 omavalitsuses kutsetunnistuse alusel töötavaid valla- või linnasekretäre vähem kui veerand nende koguarvust.
Eelnõuga lisatakse seadusesse selgesõnaline võimalus pidada volikogu ja valitsuse istungeid elektrooniliselt, vähendatakse volikogu koosseisu häälteenamust nõudvate küsimuste hulka ning võimaldatakse volikogul seada põhjendatud juhtudel määrusega minimaalseid põhiõiguste piiranguid, näiteks lemmikloomade pidamise või kaubandustegevuse eeskirjas. Samuti tehakse eelnõuga muudatus, mille kohaselt võib volikogu lisaks esimehele palgaliseks muuta ka volikogu aseesimehe koha.
Veel täiendab eelnõu volikogu liikmete volituste peatumise aluseid, nähes volituste peatumise ette nii omavalitsuse ametiasutuse ametnikuks nimetamisel kui 2025. aasta sügisest ka hallatava asutuse juhiks kinnitamisel. Kohalike ametiasutuste töötajate suhtes jõustus samalaadne muudatus eelmisel aastal. Hallatava asutuse, näiteks munitsipaalkooli või kultuurimaja juhist volikogu liikmele seadus praegu piiranguid ette ei näe. Eelnõu seletuskirja kohaselt olid aasta alguse seisuga Eesti 1717 volikogu liikmest 93 samal ajal hallatavate asutuste juhid.
Eelnõu täpsustab omavalitsuste juriidilistes isikutes osalemise nõudeid ning vähendab astmeliselt lubatavat netovõlakoormuse ülempiiri. Kui koroonaviiruse leviku perioodil kehtestati erireegel, mis võimaldas omavalitsustel tõsta netovõlakoormuse ajutiselt kuni 80 protsendini põhitegevuse tuludest, siis eelnõuga langetatakse ülempiir järk-järgult tagasi 60 protsendile. Eelmise aasta lõpus oli omavalitsuste netovõlakoormus 31 protsenti ning erandi kasutajaid oli vaid kuus.
Lisaks näeb eelnõu ette võimaluse anda omavalitsusele seadusega või selle alusel pandud kohaliku ülesande täitmine halduslepinguga üle teisele omavalitsusele. Praegu toimub see valdavalt eraõiguslike juriidiliste isikute, näiteks ühiselt moodustatud mittetulundusühingute või sihtasutuste kaudu. Eelnõu on kavandatud jõustuma 2023. aasta 1. juunil.
Põhiseaduskomisjon soovib saata valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (626 SE) täiskogu ette 8. juunil ettepanekuga selle esimene lugemine lõpetada.
