Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo: vaimne tervis on kriisidega toimetuleku võtmekoht
Inimeste vaimne tervis vajab kriisides erilist tähelepanu ja hoolt. Just vaimse tervisega seotud riskid võivad viia suuremate terviseprobleemide, töölt eemale jäämise, töö kvaliteedi ja tõhususe vähenemiseni, rääkis sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo 7. juunil Pariisis toimunud OECD töö- ja sotsiaalministrite kohtumisel.
„Inimeste hea vaimne tervis toetab tööjõuturu ja majanduse taastumist. Seepärast lõime Eestis COVIDi kriisi ajal vaimse tervise töörühma, millest on tänaseks välja kasvanud eraldi osakond ministeeriumis. Oleme vaimse tervise teemadel võtnud ülesandeks seista valdkonna arengu eest ja tõsta ka ühiskonna teadlikust vaimse tervise olulisusest,“ ütles Riisalo.
Sotsiaalkaitseminister rõhutas oma kõnes, et vaimse tervise kõrval aitavad kriisis ühiskonda ja majandust toimimas hoida asjakohased piirangud koosmõjus inimeste isikliku vastutusega. „Tööturult väljalangemise ennetamiseks on oluline oskuste arendamine ja ajakohastamine – see aitab riskirühmade heaolu tagada ja vaesusriski vältida. Seepärast pakub Eesti ümberõppe võimalusi lisaks töötutele ka töötavatele inimestele, kelle oskused vajavad ajakohastamist,“ sõnas Riisalo. Ministri sõnul tuleb tööelus aktiivselt osalemise kontekstis arvestada ka kriisis enam haavata saanud riskirühmadega, näiteks koroonakriisi ajal lapsevanemate – naised, üksikvanemad ja eesliinitöötajad – ja noortega, kelle jätkuvale tööhõives täisväärtuslikult osalemisele on vaja teadlikult tähelepanu pöörata.
Uusi väljakutseid ja võimalusi pakub Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmine ja ühiskonda kaasamine. OECD ministrite arutelul, kus videosilla vahendusel osales ka Ukraina sotsiaalminister Maryna Volodõmõrivna Lazebna, tõi minister Riisalo välja, et Eestis on ajutise kaitse saanud 20-64-aastaste sõjapõgenikest töökoha leidnud juba 36% ja kõigist elamisloa alusel Eestis viibivatest ukrainlastest käib tööl ligi kaks kolmandikku. „Tööealised inimesed soovivad püsiva elukoha leidmise järel kohe ka tööle siirduda, vajadusel on nii sõjapõgenikel kui tööandjatel võimalik töötukassalt saada tuge erinevate koolituste ja näiteks ühekordse mentortasu näol,“ rääkis Riisalo.
Suurim väljakutse on Riisalo sõnul sõjapõgenikele püsivate elukohtade leidmine, mistõttu riik pakub omavalitsustega koostöös ühekordset vajaduspõhist toetust üürilepingu sõlmimisega seotud kuludeks ja annab üürileandjatele kindlustunnet läbi toimetulekutoetuse. „Ukraina sõjapõgenikel, kes on saanud ajutise kaitse, on Eestis samad võimalused ja kohustused kui teistel Eesti elanikel. See tähendab ka seda, et kui üürnik jääb hätta, on abiks toimetulekutoetus, millest kaetakse ka eluasemekulusid,“ selgitas Riisalo.
