UURING I Asendushooldusel viibivate noorte edukamat iseseisvumist toetaks varasem noorte ettevalmistus
Asendushooldusel viibivad noored, kel on iseseisva elu alustamiseni veel mõned aastad aega, ei olnud üldjuhul elluastumise peale mõelnud, selgus sotsiaalministeeriumi tellitud ja Civitta Eesti ASi tehtud uuringust. Ka juba iseseisva eluga alustanud noortel oli kogemusi väga ootamatu ja kiire elukorralduse muutustega.
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul on väga oluline, et noored, kes saavad täiskasvanuks väljaspool oma sünniperet, kogeksid samuti iseseisvasse ellu astumist toetatult. „Kohalike omavalitsuste ja teenuseosutajate roll on selle õnnestumises väga suur. Noorte vajaduspõhiseks toetamiseks sai 2018. aastal loodud järelhooldusteenus ning pean oluliseks jälgida, kuidas need muutused on noorteni jõudnud ja nende elukäiku mõjutanud.“
Uuringu andmetest selgus, et viimastel aastatel asendushoolduses võetud perepõhise lähenemise suund ning noortele järelhooldusteenuse pakkumine on suurendanud paindlikkust ja vajaduspõhiselt noorte iseseisvumise toetamist, kuid siiski esineb teenuste pakkumises ebaühtlast lähenemist ning alati ei jõua vajalik tugi ellu astuva nooreni.
“Täheldasime, et koostöö kohalike omavalitsuste, asendushoolduse teenuseosutajate ja noorte vahel ei ole alati sujuv ning osade teenuseosutajate puhul on märgata asutusekeskset mõtteviisi, mis keskendub justkui hooldusteenuse pakkumisele ja mitte niivõrd iseseisva inimese kasvatamisele ja suunamisele. Vastutust noore iseseisvumisel nähakse eelkõige noortel endil, vähem tajutakse kohalike omavalitsuse ja teenuseosutajate poolt oma aktiivset rolli selle õnnestumises” ütles Civitta Eesti projektijuht Piia Viks-Binsol.
Asendushooldusel viibivate noorte edukamat iseseisvumist toetaks varasem ja koostöölisem noorte ettevalmistus. See on vajalik, et noor jõuaks kohaneda ja kavandada oma edasist elu ja seda turvaliselt täiskasvanute toel. Noore iseseisvumist peab korraldama kohalik omavalitsus sh on eduka elluastumise eelduseks omavalitsuse lastekaitsetöötaja ja noore vaheline hea ja usalduslik suhe. Uuringust selgus, et 35% asendushooldusel elavatest noortest aga omavalitsuse lastekaitsetöötajaga ei suhtle.
Noorte sujuvaks elluastumiseks on oluline igapäevaselt ja lapse kasvamisel pikaaegselt läbi praktiliste tegevuste ja kaasamise õpetada igapäevaeluks vajalikke oskusi ning ka suhete loomise ja hoidmise oskusi. Oluline on teadvustada, et iseseisva elu alustamine on pikem protsess mitte ühekordne sündmus. Suuremat tähelepanu tuleb pöörata ka asendushoolduselt lahkuvate noorte emotsionaalsele toetamisele ja sidemete säilimisele, kuna ligikaudu 60% noortest tundsid, et neil puudub inimene, kellega oma muredest ja hirmudest rääkida.
Uuringu eesmärk oli hinnata muutuseid põhiprobleemides ning 2018. aastal asendushoolduse ümberkorraldustel ja perioodil 2014-2020 Euroopa Sotsiaalfondi vahendite toel järelhoolduse arendamiseks elluviidud tegevuste võimalikke mõjusid sihtgrupile. Uuringu fookus oli noorte elluastumisel. Lisaks järelhooldusele, mis peaks tagama noorele elukoha ja muu toetuse, on elluastumise paremaks toetamiseks noorel õigus kasutada ka tugiisikuteenust ja muid sotsiaalteenuseid, mida KOVi peaks vajaduspõhiselt pakkuma.
- Sihtrühmad olid asendushooldusteenusel ja eestkostel viibivad ning viibinud noored, teenuseosutajad (asendus- ja perekodude töötajad, hooldus- ja eestkosteperede vanemad) ja KOVide spetsialistid.
- Uuringu viis Civitta Eesti AS läbi ajavahemikus 2021. aasta veebruarist kuni 2022. aasta veebruarini. Uuringut „Asendushoolduselt iseseisvasse ellu astuvate noorte uuring“ rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) vahenditest.
- Asendushoolduselt elluastuvate noorte uuring_aruanne.pdf | 2.73 MB | pdf
- Asendushoolduselt iseseisvasse ellu astuvate noorte uuringu tutvustus
