Riigipea kuulutas välja 13 seadust
President Alar Karis kuulutas välja kolmteist seadust. Need puudutavad laevade infosüsteemi kasutuselevõttu, gaasivarustust, Euroopa Liidu sanktsioonide rakendamist, kodakondsust, rahvastikuregistrit ning sisserännet. Veel puudutavad seadused küberturvalisust, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskust, etendusasutusi, lapsega töötamise piiranguid, vanglateenistuse töökorraldust, õigusrikkumiste ja riskikäitumise ennetust ning valitsuse liikme tegevuspiiranguid.
Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning meresõiduohutuse seaduse muutmise seadusega luuakse õiguslik alus laevade infosüsteemi kasutuselevõtuks. IT-arenduse eesmärk on kaasajastada seni suuresti paberipõhist laevade ülevaatust ja tunnistuste väljastamist ning koondada senised laevade andmeid sisaldavad registrid.
Maagaasiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eesmärk on tagada Eesti gaasisüsteemi vastupidavus gaasivarustuse pikaajalise katkestuse korral. Seadusega luuakse regulatsioon gaasisüsteemi toimepidevuse tagamiseks ning strateegilise gaasivaru hoiustamisega seotud kulude katmiseks. Alates järgmise aasta 1. juulist on tuuleelektrijaamade rajajatele kohustus maksta omavalitsusele ja kohalikele elanikele keskkonnahäiringu hüvitamise tasu, et soodustada taastuvenergia tootmist.
Riigihangete seaduse muutmise seadusega tehakse muudatused, mis võimaldavad rakendada Euroopa Liidu kehtestatud sanktsioone. ELi sanktsiooni järgi on keelatud sõlmida hankelepingut või jätkata hankelepingu täitmist isikuga, kes on Venemaa Föderatsiooni kodanik, resident või seal asutatud ettevõtja.
Kodakondsuse seaduse muutmise seadusega antakse valitsusele õigus kaalutlusotsusega kodakondsus ära võtta naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saanud inimeselt, kui ta astub välisriigi riigi- või sõjaväeteenistusse või militaarsesse organisatsiooni ning kui sellise teenistusega kaasneb oht avalikule korrale või Eesti riigi julgeolekule.
Rahvastikuregistri seaduse muutmise seadus lubab omavalitsusel lõpetada rahvastikuregistris Eestist lahkunud inimese elukohaandmete kehtivuse, kui tema aadress oli kantud registrisse linna ja linnaosa või valla täpsusega. Eelnevalt peab omavalitsus kindlaks tegema, et inimene ei ela nende territooriumil ega mujal Eestis, ning tuvastama, et ka tema viibimiskoha, näiteks hoolekandeasutuse andmeid ei ole registrisse kantud.
Riigipiiri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eesmärk on tagada avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitse massilise sisserände hädaolukorras.
Küberturvalisuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega volitatakse valitsust kehtestama määrusega süsteemide küberturvalisuse tagamiseks vajalikke nõudeid, millest üks osa on uus Eesti infoturbestandard (E-ITS). Samuti reguleerib seadus küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute riiklikku koordineerimiskeskuse määramist ja selle ülesannete korraldust ning määratleb riikliku küberturvalisuse sertifitseerimise asutuse, selle järelevalvevolitused ning sertifitseerimisnõuete rikkumisega seotud vastutuse.
Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega muudetakse ülesannete jaotust Kaitseministeeriumi valitsemisalas ning korraldatakse Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ümber valitsusasutuseks. Muudatuste eesmärk on koondada riigikaitseks vajalike varade haldamine ja riigikaitseliste ehitiste töövõime tagamine üheks tervikuks.
Etendusasutuse seaduse ja rahvusooperi seaduse muutmise seadusega muudetakse etendusasutuste rahastamine selgemaks ja paindlikumaks ning kaasajastatakse etendusasutuste tööprotsesse. Seaduse eesmärk on paremini toetada etendusasutuste valdkonna mitmekesisust ja etenduskunstide kättesaadavust üle Eesti. Samuti lisandub kõigile avalike etenduste ja kontsertide korraldajatele kohustus avalikustada teave etenduse või kontserdi ja selle toimumise koha ligipääsetavuse kohta erivajadustega inimestele.
Karistusregistri seaduse, karistusseadustiku ja lastekaitse seaduse muutmise seaduse eesmärk on tõhustada kontrolli inimeste üle, kellele kohaldatakse lapsega töötamise piirangut ehk kellel pole toimepandud süüteo tõttu lubatud lastega töötada.
Vangistusseaduse ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seadus täpsustab vanglateenistuse töökorraldusega seotud sätteid, et vanglateenistuse tööd vajadusel paindlikumalt korraldada. See tähendab näiteks võimalust korraldada mõni vangla ülesanne keskse struktuuriüksuse või teenistuskoha kaudu.
Korrakaitseseaduse, lastekaitseseaduse ja narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seadusega moodustatakse valdkonnaülese ennetuse paremaks koordineerimiseks lastekaitse nõukogust, süüteoennetuse nõukogust ja uimastiennetuse valitsuskomisjonist uus valitsuskomisjon – ennetusnõukogu.
Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seadus kaasajastab valitsusega seotud regulatsioone. Seadus korrastab GRECO nõudmisel valitsuse liikme ametis olemise ajal kehtivaid tegevuspiiranguid ning keelab valitsuse liikmel sõnaselgelt kuuluda aktsiaseltsi, osaühingu ja tulundusühistu juhatusse või nõukokku. Uue piiranguna ei tohi valitsuse liige poole aasta jooksul pärast ametist vabastamist tegutseda juhtimis- või kontrollorgani liikmena sellises eraõiguslikus juriidilises isikus, mis kuulub tema juhitud ministeeriumi valitsemisalasse, kui ta on oma ametiaja jooksul langetanud selle juriidilise isiku tegevust puudutavaid olulise mõjuga otsuseid või kui juriidilisel isikul on tema juhitud ministeeriumiga lepingulised suhted. Ka ei nähta valitsuse liikmele enam ette tööandja eluruumi andmist. See asendatakse võimalusega saada alates 2023. aastast eluasemekulude hüvitist kuni 15 protsendi ulatuses ametipalgast, juhul kui minister elab väljaspool ministeeriumi asukohaks olevat või sellega piirnevaid omavalitsusi.
