Menetlusse võeti eelnõu töötuskindlustuse seaduse muutmiseks
Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kaheksa eelnõu.
Valitsuse 31. augustil algatatud töötuskindlustuse seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ja töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (657 SE).
Eelnõuga luuakse töötuskindlustushüvitis, mille maksmise pikkus sõltub sellest, kuidas Eesti majandusel ja tööturul läheb.
Praegu sõltub hüvitise maksmise periood nii majanduslanguse kui ka majanduskasvu ajal üksnes kindlustatu tööstaažist ja hüvitist makstakse staaži pikkusest sõltuvalt 180, 270 või 360 päeva. Selline süsteem on vähese paindlikkusega, mis pakub nõrka kaitset majanduslanguse ajal ning tugevat kaitset majanduse kasvu faasis.
Kui majandus ei ole tõusu- ega langusfaasis, pikeneb nimetatud kindlustatutel hüvitise maksmise periood 60 päeva. Halvas majanduslikus olukorras, kui tööpuudus on kõrge ja töö leidmine keeruline, pikeneb hüvitise maksmise periood maksimaalselt 120 päeva võrra.
Alla viie aastase kindlustusstaažiga inimestel jääb hüvitise saamiseks nõutav kindlustusstaaž samaks (hüvitist makstakse 180 kalendripäeva) ja tavapärase tööpuuduse korral hüvitise maksmise periood ei pikene. Majandusolukorra halvenedes pikeneb hüvitise maksmise periood kõrge tööpuuduse olukorras ka neile 60 kalendripäeva võrra. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
Valitsuse 31. augustil algatatud patendiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (658 SE).
Eelnõuga täpsustatakse esindusõiguse küsimusi Patendiametis ja tööstusomandi apellatsioonikomisjonis ning lihtsustatakse patendivoliniku esindusõiguse tõendamist.
Eelnõu kohaselt ei hakata ka leiutiste valdkonnas patendivolinikult Patendiametiga suheldes enam nõudma volikirja esitamist.
Eelnõuga täpsustatakse patendi taotlejate või õiguste omajate endi seast määratud ühise esindaja esindusõiguse ulatust.
Seoses muudatustega esindamises ning üleminekuga elektroonilisele asjaajamisele täpsustatakse ka Patendiameti teadete edastamise korda. Muutub ka riigilõivu tasumise kord. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 31. augustil algatatud elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu (659 SE).
Eelnõuga luuakse õiguslik alus elanikkonna operatiivse ja asukohapõhise ohuteavituse süsteemi kasutuselevõtuks. Tänu asukohapõhisele ohuteavitusele saab inimestele saata käitumisjuhiseid kriisiolukordades, näiteks keemiaõnnetuse, relvastatud rünnaku, plahvatusohu või ka metsatulekahjus ja muu ohu korral.
Ohtude korral, mis on varakult tuvastatavad, annab varajase hoiatuse olemasolu inimestele võimaluse hoida ära raskeid tagajärgi. Näiteks enne kriisi laadida telefoni akusid, tankida kütust, varuda joogivett ja toitu, vältida ohtlikesse kohtadesse minekut, varjuda või evakueeruda.
Ohuteavituse süsteemi kasutuselevõtt võimaldab saata ohuteavitusi vaid konkreetses ohupiirkonnas viibivatele inimestele. Hetkel kehtiva regulatsiooni järgi saadab sideettevõtja ohuteavituse kõigile oma klientidele ja rändlusteenuse kasutajatele SMS-i sõltumata sellest, kus inimene viibib.
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle ka ELi direktiivist tulenev vastav kohustus. Ülevõtmise tähtaeg oli 21. juunil 2022. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 31. augustil algatatud Ülemaailmse Postiliidu Addis Abeba erakorralise kongressi ning Abidjani kongressi lõppaktide ratifitseerimise seaduse eelnõu (660 SE).
Eelnõu näeb ette ratifitseerida Ülemaailmse Postiliidu kongressidel vastu võetud välislepingud, mis muudavad Ülemaailmse Postiliidu põhikirja ja üldeeskirja ning kehtestavad postikonventsiooni uues sõnastuses.
Muudatuste eesmärk on postialaste mõistete selgem reguleerimine, osamaksude süsteemi paindlikumaks muutmine ning Ülemaailmse Postiliidu struktuuriüksuste ülesannete ja nõuete täpsustamine.
Postikonventsiooni muudatustega täpsustatakse seniseid reegleid, et teha nende järgimine arusaadavamaks ja paindlikumaks. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 31. augustil esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele” eelnõu (661 OE).
Valitsusele tehakse ettepanek esitada keeleseaduse, meediateenuste seaduse, reklaamiseaduse, karistusseadustiku ja teiste vajalike õigusaktide muutmise eelnõud, millega: lubatakse Eesti Vabariigi avalik-õiguslike isikute ning eraõiguslike juriidiliste isikute nendes tegevustes, mis on suunatud Eesti elanikkonnale, kasutada ainult riigikeelt. Eelnõu kohaselt võib lisada eestikeelse teksti tõlke võõrkeelde, mis ei tohi olla vene keel. Seejuures peab eestikeelne tekst olema esikohal ning paremini vaadeldav kui võõrkeelne tekst. Vaja on tagada ka kontroll ja vastutus ülaltoodud nõuete täitmise üle. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 31. augustil algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu (662 SE).
Eelnõus on laenu tagasimaksmise tähtaega pikendatud neljale või viiele aastale, tõstetud õppelaenu mahtu 10 miinimumpalgani ühes õppeaastas, sätestatud, et õppelaenu saavad ainult Eesti Vabariigi ja Eestis õppivate teiste Euroopa Liidu riikide kodanikud. Õppelaenu tagatised on diferentseeritud nii, et Eestis õppivate Eesti Vabariigi kodanike puhul pole käendust ega tagatist vaja. Sätestatakse, et riik kustutab õppelaenust poole, kui laenusaaja loodud perekonnas on üks alaealine laps. Kui laenusaaja loodud perekonnas on vähemalt kaks alaealist last, siis kustutatakse kogu laen. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 31. augustil algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (663 SE).
Eelnõuga nähakse ette, et kohalike omavalitsuste valimistel kandideerivad isikud oskaksid eesti keelt vastavalt keeleseaduses sätestatud C1 keeletasemele, mis on vajalik juhtimisega seotud töökohtadel, kus tööülesannete hulka võib kuuluda tegevuste kavandamine ja koordineerimine, samuti nõustamine ning avalike ettekannete, sõnavõttude ja kirjalike tekstide koostamine jne. Nõude kehtestamine on vajalik selleks, et tagada volikogu liikme vajalik keeleoskus osalemiseks volikogu töös, istungitel ja erinevates komisjonides. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Eesti Keskerakonna fraktsiooni 31. augustil algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (664 SE).
Eelnõu näeb ette muuta riikliku pensionikindlustuse seaduse 1. jaanuarist 2023 kehtima hakkavat redaktsiooni nii, et erakorraliselt suurendatakse pensionide baasosa ja tõstetakse rahvapensioni määra 20 euro asemel 50 euro võrra, et toetada vanaduspensionäride, soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse alusel pensioni saavate inimeste, järelejäänud töövõimetuspensionäride ning toitjakaotuspensionäride toimetulekut ning majanduslikku heaolu. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.