President Alar Karis: apoliitiline välisteenistus on olnud Eesti välispoliitika edu oluline alustala

„Küsimus on selge: mida me tahame maailmast saada ja maailmale anda? Meil on üks Eesti. Me kõik töötame koos selle ühe Eesti eest. Teie ja mina,“ pöördus president Alar Karis täna Estonia kontserdisaalis 104. sünnipäeva tähistava välisministeeriumi poole.

„Meie välisteenistusel on olnud muljetavaldav osa – koos riigi ja ühiskonnaga – Eesti suurte eesmärkideni jõudmisel. Ilma kahtluseta on mõjukamad neist Euroopa Liit ja NATO. Euroopa Liit selleks, et saada NATO-sse ja NATO selleks, et julgeolek oleks tagatud. Aga panen siia kõrvale ka euroalasse ja Schengeni viisaruumi jõudmise,“ ütles riigipea. „Kogu see rahvusvaheline lõimumine garanteerib parimal viisil Eesti rahvuslikke huve.“

Riigipea kordas põhiseaduse sätet, et Vabariigi President esindab Eestit rahvusvahelises suhtlemises, koordineerides oma välispoliitilist tegevust valitsusega, mis tähendab, et teineteise samme teatakse ette.

„Minul on põhjust teid kõiki senise ja tulevase koostöö eest vaid tänada. Meil on üks Eesti. Me kõik töötame koos selle ühe Eesti eest. Teie ja mina,“ kinnitas president Karis. Ta nõustus üle-eelmise riigipea, kahekordse välisministri ja suursaadiku Toomas Hendrik Ilvese arvamusega, et apoliitiline välisteenistus on olnud iseseisvuse taastanud Eesti välispoliitika edu oluline alustala ning, et hea riigiteenistuja peab olema andekas ja andunud; ta peab olema inimene, kes mujal teeniks rohkem, aga kes siiski eelistab riiki teenida, sest see on põnevam, loovam ja õilsam, sest raha teenida võib iga loll, riiki teenida saavad ainult kõige paremad.

„Seda me diplomaatidelt, kõigilt riigiteenistujatelt ootamegi. Aga nii öeldes ei kutsu ma välisministeeriumi hoidma kinni suletusest. Vastupidi. Näiteks Matti Maasikas, Kaja Tael, Kaimo Kuusk või Sven Sakkov, kellega mul on olnud tõesti huvitavaid kohtumisi, tulid välisteenistusse nii öelda kõrvalt ja väga hea, et tulid. Samuti on väga hea, et siia tulid tagasi Jonatan Vseviov või Kristjan Prikk,“ loetles president Karis. „Suletus nagu ka kriitika puudumine või ebapädev kriitika juhib meid eksimatuse tundeni, mis pole eriti edasiviiv.“

Riigipea sõnul on Venemaa täiemahuline sõjaline agressioon Ukrainas Eesti esimene suur välispoliitiline väljakutse pärast Euroopa Liidu ja NATO-ga ühinemist. „Lääs ei suutnud sõda ära hoida, aga ma ei arva, et sellest peaksime järeldama nagu diplomaadid ebaõnnestunuks. Putini soov sõtta minna oli tugevam kui teiste katsed sõda vältida,“ ütles president Karis. „Millised on senise julgeolekupildi kokkuvarisemise järel Eesti eesmärgid ja huvid? Teie aitate neid sõnastada ja ellu viia.“

Riigipea meenutas Eesti ühe särava diplomaadi Matti Maasikase võrdlust, et Eesti on kui Tolkieni “Kääbiku” Viimane Lahke Maja, mis asub süngete Udumägede jalamil ja kus saab tegelikult täitsa mõnusalt ära elada, kui ettevaatusabinõud on kasutusele võetud.

„Siin ongi Välisministeeriumi roll. Et ettevaatusabinõud oleks kasutusele võetud. Et meil oleks nii palju relvadega sõpru, kui vähegi võimalik. Et üleüldse, me leiaksime sõpru lähedalt ja kaugelt, ka sealt, kus esimesel pilgul ei tea ehk arvatagi. Ja mis oluline, sõpru peab oskama hoida. Eesti Viimasesse Lahkesse Majja pannud diplomaadil on õigus: väikesed saavad suureks sõprade ja liitlaste abil, koos nendega. Seda tuleb alati meeles pidada,“ ütles president Karis.