UUED SEADUSED I Riigikogu võttis vastu viis seadust
Riigikogus läbis täna teise lugemise 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõu, lisaks võttis parlament vastu viis seadust, lõpetas veel seitsme eelnõu teise ja 15 eelnõu esimese lugemise.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (667 SE), mis näeb ette kriisiennetus ja -lahendusmeetmed kesksete vastaspoolte ehk isikute jaoks, kelle vahendusel viiakse läbi väärtpaberi-, eelkõige tuletistehinguid. Keskne vastaspool täidab vahendajana iga väärtpaberi müüja jaoks ostja ja iga väärtpaberi ostja jaoks müüja rolli ning neil on keskne roll finantstehingute töötlemises.
Seadusemuudatused põhinevad Euroopa Liidu määrusel, mille eesmärk on reguleerida eelkõige olukordi, kus keskne vastaspool on sattunud või võib sattuda makseraskustusse. Laiem eesmärk on ära hoida raskuste ülekandumist finantssüsteemile ehk reguleerida, kuidas sellised kriisiolukorrad kõige efektiivsemalt lahendada, tagades minimaalse kulu maksumaksjatele.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 64 ja selle vastu oli 17 Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis 82 häälega vastu valitsuse algatatud põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmise seaduse (624 SE), millega muudetakse selgemaks aretusprogrammiga seotud sätted, et vältida seaduse kitsa tõlgendamise võimalust. Muudatused aitavad paremini mõista, et aretusprogrammi sisu kirjeldamisel peab arvestama ka asjakohaseid nõudeid ja nende rikkumise korral on võimalik aretusprogrammi heakskiitmisest keelduda. Muudatused on tehnilist laadi ning uusi nõudeid aretusühingutele ei seata.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse (647 SE), millega tõstetakse kindlustusandjate miinimumkapitalinõude alammäärasid ja ettevõtjast kindlustusvõtja suuruse määratlemise piirmäärasid. Muudatuste aluseks on ELi teatis, millega korrigeeritakse inflatsioonist tulenevalt kindlustusdirektiivi summasid. Piirmäärad tuleb üle vaadata iga viie aasta järel. Esmakordse läbivaatamise käigus oli vaatlusaluseks perioodiks 31. detsember 2015 kuni 31. detsember 2020.
Seaduse vastuvõtmist toetas 65 ja selle vastu hääletas 15 Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis 79 häälega vastu valitsuse algatatud töötuskindlustuse seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduse (657 SE), millega seotakse töötuskindlustushüvitise maksmise periood majandustsüklitega. Praegu sõltub hüvitise maksmise periood vaid inimese tööstaažist, mille pikkusest olenevalt makstakse hüvitist kas 180, 270 või 360 päeva. Selline süsteem on vähese paindlikkusega, pakkudes nõrka kaitset majanduslanguse ning tugevat kaitset majanduse kasvufaasis.
Muudatuste kohaselt hakkab töötuskindlustushüvitise maksmise periood sõltuma osaliselt ka tööturu olukorrast. Töötuskindlustushüvitise taotlemisel määratakse inimesele hüvitise maksmise periood vastavalt staažile 180, 210 või 300 kalendripäevaks. Enne hüvitise maksmise perioodi lõppemist arvutab Töötukassa välja registreeritud töötute arvu ning võrdleb seda varasema perioodi keskmise registreeritud töötute arvuga. Kui majanduses toimuvat peegeldav tööpuuduse näitaja on madal, siis töötuskindlustushüvitise maksmise perioodi ei pikendata.
Kehtiva seadusega võrreldes lüheneb hüvitise baasperiood 60 päeva võrra inimestel, kelle kindlustusstaaž on suurem kui viis aastat. Tavapärase tööpuuduse korral pikeneb nende hüvitise maksmise periood automaatselt 60 päeva ning kõrge tööpuuduse korral 120 päeva võrra. Inimestel, kelle staaž on lühem kui viis aastat, hüvitise maksmise baasperiood ei muutu, kuid neil ei pikene ka hüvitise maksmise periood tavapärase tööpuuduse korral. Küll aga pikendatakse seda 60 päeva võrra majandusolukorra halvenedes ehk kõrge tööpuuduse korral.
Lisaks võttis Riigikogu 77 häälega vastu valitsuse algatatud Ülemaailmse Postiliidu Addis Abeba erakorralise kongressi ning Abidjani kongressi lõppaktide ratifitseerimise seaduse (660 SE), millega ratifitseeritakse Ülemaailmse Postiliidu kongressidel vastu võetud välislepingud, mis muudavad Ülemaailmse Postiliidu põhikirja ja üldeeskirja ning kehtestavad postikonventsiooni uues sõnastuses.
Muudatuste eesmärk on selgemalt reguleerida postialased mõisted, muuta paindlikumaks osamaksude süsteem ning täpsustada Ülemaailmse Postiliidu struktuuriüksuste ülesandeid ja nõudeid. Postikonventsiooni muudatustega soovitakse teha seniste reeglite järgimine arusaadavamaks ja paindlikumaks.
