President Karis Riias: Euroopa rahu taastamiseks tuleb aidata Ukrainal sõda võita
President Alar Karis ütles Riias Balti riikide presidentide kohtumisel, et Eesti, Läti ja Leedu koostöö võimaldab paremini toime tulla hetkeohtudega ja teha otsuseid, mis aitavad tagada meie riikidele julgeoleku ja paremat tulevikku.
„Meil on väga sarnane arusaam ohtudest, millega meie piirkond silmitsi seisab. Oleme sama meelt, et Euroopa rahu taastamise võti on aidata Ukrainal sõda võita. Meie süda ja mõistus on Ukrainaga ning teeme jätkuvalt kõik endast oleneva, et aidata Ukrainal talv üle elada ja toetame neid, et nad lahinguväljal edukad oleksid,“ kinnitas president Karis kolme riigipea kohtumisel.
„Venemaa terrorikampaania Ukraina tsiviilisikute vastu peab lõppema. Meie eesmärk peab olema õiglane rahu,“ sõnas Eesti riigipea. „Me teeme kõik selleks, et Euroopa julgeoleku tagamise aruteludel kõlaksid Balti riikide hääled valjult ja selgelt.“
President Karis viitas Balti riikide ühisele seisukohale NATO Madridi tippkohtumise deklaratsioonis, et „Venemaa peab selle sõja viivitamatult lõpetama ja Ukrainast välja tõmbuma“ ning et see seisukoht kehtib endiselt. „See, kuidas kirjeldasime Venemaad – „kõige olulisemat ja otsesemat ohtu liitlaste julgeolekule ning rahule ja stabiilsusele Euro-Atlandi piirkonnas“ – kehtib endiselt. See on lähtepunkt igasugusele arutelule selle üle, kuidas me tulevikus Venemaaga suhtleme,“ kõneles president Karis.
Eesti riigipea rõhutas ka energiajulgeolekut, mis on Balti riikidele ülioluline mitte ainult talvekuudel, vaid ka tulevikus. „Energiajulgeoleku osas oleme samavõrd seotud kui piirkonna julgeoleku tagamisel, seetõttu on ka siin võtmetähtsusega sujuv koostöö ja solidaarsus,“ ütles president Karis. Tema sõnul jätkavad kõik kolm Balti riiki koordineeritult jõupingutusi, et tagada meie piirkonna energiataristu turvalisus ja valmistuda desünkroniseerimiseks Venemaa elektrivõrgust. „Eesti, Läti ja Leedu teevad koostööd vastupidava energiasüsteemi ehitamisel, mitmed projektid on juba töös ning potentsiaali näeme eelkõige avamere tuuleenergias,“ ütles president Karis.
Eesti riigipea tõi välja ka Rail Balticu projekti, mille lisaväärtus on sõjaline mobiilsus, võimaldades kriisiolukorras NATO vägesid kiiremini ümber paigutada. „Seetõttu peame selle olulise piirkondliku projektiga edasi liikuma,“ ütles Eesti president.
Eesti riigipea avaldas tänu Läti kolleegile Egils Levitsile Balti koostöö juhtriigi töö koordineerimisel ja avaldas heameelt, et järgmisel aastal on eesistujamaa Eesti.
Uuel aasta algab tavapärase rotatsiooni korras Eesti eesistumise periood Balti Ministrite Nõukogus (BMN). Eesti võtab Balti koostööformaadis juhtrolli üle Lätilt. Eesti keskendub eesistumise perioodil regionaalsele julgeolekule, suurtele ühistele energia- ja transpordiprojektidele, kliimamuutusega tegelemisele ning Euroopa Liidu naabruspoliitikale.
