Erakogudest jõuavad Wiiralti sünniaastapäeva-näitusele haruldased teosed
Kunstigaleriis Vernissage on reedest, 10. veebruarist avatud Eduard Wiiralti 125. sünniaastapäevale pühendatud mahukas, erakogudel põhinev näitus „Wiiralt. Mon Paris“. Näitusel on eksponeeritud 63 teost Soome helilooja Juhani Komulaineni ja Henry Radevalli kunstikogudest. Publikule on esmakordselt väljas õlimaal „Vanglas“ (1929), monotüüpia „Suitsetaja“ (1932) ning joonistus „Claude“ (1935).
„Näitusel eksponeeritud teosed pärinevad kunstniku esimesest Pariisi-kümnendist. See on tema loomingus üks magusamaid perioode, mil kunstnik töötas väga palju, soovides saavutada teatud positsiooni Prantsuse kunstielus. Eraldi välja toomist väärivad kunstniku joonistused, mis annavad tooni ka praegusel näitusel. Wiiralt oli väga fantaasiaküllane ning stiilikindel joonistaja,“ sõnas näituse kuraator Mai Levin.
Wiiralti mahukast pärandist on muuseumikogude kõrval talletatud tähelepanuväärne osa ka erakogudes. Üks tuntumaid Wiiralti teoste erakogusid on Soome helilooja Juhani Komulaineni oma, mille tuumiku moodustab Pariisis oksjonil omandatud unikaalsetest joonistustest ja estampidest koosnev kollektsioon, mis kuulus kunagi Wiiralti metseenile ja sõbratarile, luuletajale ja kunstnikule Nelly Stulzile.
Kunstikollektsionäär Henry Radevalli kogule pani aluse tema ema Nina Poom, kes pärast II maailmasõda kogus Wiiralti töid ja toetas kunstnikku. Radevalli kogus on teoseid, mida pärast 1930ndaid pole siinkandis nähtud. Koos Harry Männiliga kinkis Henry Radevall 1996. aastal Eesti Rahvusraamatukogule 62 Wiiralti teost ning kaks aastat hiljem asutati ka Wiiralti preemia graafikutele.
„Wiiralt on üks meie kõigi aegade suuremaid ja armastatumaid kunstnikke. Ta oli väga hinnatud ning esines pärast sõda ka prantsuse graafika ülevaatenäitustel väljaspool Prantsusmaad. Mahukas näitus on suurepärane viis tema sünniaastapäeva tähistada,“ sõnas Mai Levin.
Lisaks graafilistele lehtedele on väljas näiteks Wiiralti õlimaal „Vanglas“ (1929), üks ekspressiivsemaid monotüüpiaid „Suitsetaja“ (1932) ning joonistus „Claude“ (1935). Eksponeeritud on ka mitmed Pariisi-aastate tuntumad estambid: „Aktid“ (1926, akvatinta), „Naised silindritega“ (1927, ofort), „Pargis“ (1928, akvatinta, kõrg- ja sügavtrükk), „Põrgu“ (1930-32, ofort, vasegravüür) ja „Kabaree“ (1931, ofort, vasegravüür).
- Näitus on Vernissage kunstigaleriis aadressil Olevimägi 16 avatud 10. veebruarist – 24. märtsini (suletud 24.02-6.03).
