Vabariigi sünnipäeval saab Brüsseli pissiv poiss endale selga Jämaja mehe rahvarõivad
Brüsseli linna purskkaev Manneken Pis on poisi skulptuur, mis on tuntud kui pissiv poiss. Skulptuuri riietatakse paar korda nädalas, vahetades erinevate riikide ja rahvuste kostüüme vastavalt kavale, mis on välja pandud kuju kõrvale tahvlile. 24. veebruaril saab poiss endale selga Jämaja mehe rahvarõivad.
Poisil on üle tuhande kostüümi, paljud neist on väljas püsinäitusel linnamuuseumis. Vanim väljapandud kostüüm on pärit 17. sajandist. Lisaks Brüsselit külastavate turistide rahvarõivastele on poisi kollektsioonis mitmete ametite ja elukutsete tööriietusi.
„Siiani kandis pissiv poiss Eesti Vabariigi 75. aastapäeva puhul valminud Urvaste rahvarõivaid. 1993. annetas aastal Tallinna linn need riided Brüsselile linna purskkaevu Manneken Pisi jaoks. Nüüd aga plaaniti kostüüm oma vanuse tõttu arhiivi varjule panna, mistõttu läks vaja uusi rahvarõivaid,“ selgitas Eesti Rahvakultuuri Keskuse direktor Kalle Vister.
Lisadest, et uute rahvarõivaste soovist andis eelmisel aastal teada Eesti Vabariigi Suursaatkond Brüsselis. „Pöörduti Tallinna linna poole, kes omakorda meiega ühendust võttis. Kaasasime partnerid ning tänaseks on valminud rahvarõivameister Mareli Rannapi abiga Jämaja mehe rahvarõivaid, mis Eesti Vabariigi aastapäeval Brüsseli pissivat poissi katavad.“
Jämaja mehe rahvarõivariiete meister Mareli Rannap on öelnud, et Sõrve mehed ilmselt teadsid juba muistisel ajal neid maitseka riietumise algtõdesid, sest tagasihoidlikult hallide pükste-vammuse juure kannavad sõrve mehed tõeliselt eredat, pilkupüüdvat ja isikupärast riideeset.
„Teisipäeval vaatasid uued riided üle Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu juht Liina Veskimägi-Iliste ja meie projektijuht Riin Kivinurm ning siis võttis kuller riided oma hoole alla. Uued riided jõudsid Brüsselisse juba täna. Seega seda maitsekalt riietatud poissi saab 24. veebruaril Brüsselis ise uudistada, sest kell 11.45 toimub Eesti Vabariigi sünnipäeva auks Brüsselis pissiva poisi uute riiete tseremoonia,“ ütles Vister.
Rahvariitete valimise eel korraldas Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit konkurssi. Laekunud töödest valiti välja Jämaja, Tori ja Tarvastu kihelkonna rõivad, mis pandi rahvahääletusele. Hääletusel andis rahvas kõige rohkem hääli Jämaja mehe rahvarõivastele. „Oleme väga tänulikud kõigile, kes konkursil osalesid, rahvale, kes hääletusel osalesid ja kindlasti Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidule ja MTÜ Rahvarõivas, sest nende kaasabil see projekt teoks sai. Meie oluliseks toetajaks on ka Eesti Vabariigi Suursaatkond Brüsselis,“ sõnas Vister.
