Riigipea kuulutas välja üheksa seadust
President Alar Karis kuulutas välja seadused, mis puudutavad ühekordselt kasutatavate plastist toidu- ja joogipakendite kasutamise keeldu, salastatud teabe töötlemist, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna kujunemise aluseid ning kinnipeetavatele tervishoiuteenuste osutamist.
Veel puudutavad täna heakskiidu saanud seadused tööturumeetmetele ühtse andmebaasi loomist, vastutuskindlustuslepingu alternatiivi e-identimise teenuse osutajatele, maavaravarude ümberhindamist, ajateenijate eluasemelaenu intresside hüvitamist, sõjahaudade kaitset ning konkurentsiamet järelevalvetasude arvutamist.
Jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja tubakaseaduse muutmise seaduse järgi keelatakse lasta turule nii ühekordselt kasutatavaid plasttooteid kui ka oksüdantide toimel lagunevaid plastist tooteid. Keeld hõlmab vatitikuvarsi, söögiriistu, taldrikuid, kõrsi, joogisegamispulki, õhupallide varsi, vahtpolüstüreenist toidu- ja joogipakendeid ning topse. Avalikel üritustel tuleb alates 1. jaanuarist 2024 kasutada toidu ja joogi serveerimiseks üksnes kordusvkasutavaid söögiriistu ja anumaid.
Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ning avaliku teabe seaduse muutmise seadusega ajakohastatakse salastatud teabe töötlemise nõudeid, et luua regulatsioon, mis järgiks nüüdisaegse teabehalduse ja paberivaba asjaajamise põhimõtteid ning hõlmaks tänapäevaseid teabe töötlemise viise ja teabekandjaid.
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni uue terviktekstiga sätestatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna mõistlikkuse põhimõtted ja selle kujundamise alused. Samuti ohtlike ainete ohjamise kord ja nähakse ette oluliselt suurem roll omavalitsustele piirkonna sademevee käitlemise planeerimiseks ja korraldamiseks.
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse kohaselt hakkab alates 2024. aasta 1. juulist kinnipeetavatele tervishoiuteenuste osutamist korraldama ja rahastama Justiitsministeeriumi asemel Eesti Haigekassa.
Tööturumeetmete seaduse tervikteksti vastuvõtmisega ajakohastaks tööturuteenuste ja –toetuste osutamise regulatsioone ning luuakse eeldused praeguse kolme erineva andmekogu ühendamiseks üheks Töötukassa andmekoguks.
E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse muutmise seadus võimaldab ID-kaardi, Smart-ID ja mobiil-ID teenuse osutajatel vastutuskindlustuslepingu sõlmimise kohustusele alternatiivina tagada kahju hüvitamine vastutuskindlustusega samaväärse tagatisega või piisavate rahaliste vahendite olemasolu tõendamisega.
Maapõueseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus puudutab maavaravarude ümberhindamist, sealhulgas põlevkivi kaevandamise mahtusid. Samuti nähakse ette, et fosforiidi ja metallitoorme uuringuloa saamisel on eesõigus riigil. Sätestatakse geoloogiafond, mis on andmekogu maapõuteabe kogumiseks ning lisatakse kaevandamisloa tingimuseks kinnistu omaniku nõusolek, kui mäeeraldis või selle teenindusmaa asub elamule lähemal kui 100 meetrit.
Kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus võimaldab riigil hüvitada ajateenijate eluasemelaenu intresside kulu ning tasemeõppe ja täienduskoolituse kulud. Samuti lihtsustatakse tegevväelaste individuaalvarustuse soetamise kompenseerimist ja sellega seoses tehakse tegevväelastele tulumaksusoodustusi. Peale selle ajakohastatakse sõjahaudade kaitset puudutavat regulatsiooni.
Konkurentsiseaduse muutmise seadus reguleerib Konkurentsiametile makstava järelevalvetasu suuruse ja järelevalvetegevuse eelarve prognoositavuse. Järelvalvetasu, milleks on 0,2 protsenti ettevõttele antud haldusaktis märgitud müügitulust, arvutatakse edaspidi eelmise aasta 15. juuli seisuga.
