Kas sa tead, millist tüüpi sööja sa oled?

Hiljuti viis Rimi eestlaste seas läbi meelelahutusliku küsitluse, mille eesmärgiks oli välja selgitada, millist tüüpi sööjad meie kaasmaalased on. Küsitlus tõi välja kuut tüüpi toitujad: emotsionaalsed sööjad, kehakulturistid, teadlikud toitujad, toitunautlejad, toidutankijad ja vanakooli kodutoidu fännid.

4700 osalenud inimese vastustest selgus, et 37 protsenti inimestest eelistab uusi maitseid ega muretse, kui puusale lisandub mõni sentimeeter, peaasi, et toit oleks nauding. 29 protsenti inimesi aga peab end teadlikuks toitujaks, kes jälgivad, et nii valgud, rasvad kui süsivesikud oleksid toidus esindatud ning hooajalised viljad oleksid taldrikul esindatud. 15 protsenti eestlastest aga ei hooligi kuigivõrd, mida nad suhu panevad, peaasi, et toidust saaks kõhu täis. Vaid 10% inimesi pidas end kas vanakooli toidu fänniks, kes eelistab tuttavlikke lemmikroogi, või kehakulturistiks, kes loeb kaloreid ja kaalub iga ampsu puhul, kas seda ikka tasub suhu pista.

“Vaatamata sellele, et tegu oli mängulise küsitlusega, saab sellest siiski teha omad järeldused. Ühest küljest on hea meel näha, et meie kaasmaalaste hulgas on pea kolmandik neid, kes panevad rõhku sellele, mida ja mis koguses nad söövad. Teisalt on aga murettekitav, et toidunautlejate ja toidutankijate osakaal kokku oli koguni 45 protsenti, sest nende näol on valdavalt tegu inimestega, kes panevad suhu seda, mida hing ihkab ega muretse, mis võib olla sellise toitumise tagajärg,” kommenteeris Rimi toitumisnõustaja Katri Merisalu, kelle sõnul on tasakaalustatud toitumine hea tervise ja kõrge energia alustala.

Pea kõikides vanusegruppides oli esikohal toidunautleja profiil, välja arvatud 56+, kus 45 protsenti inimestest pidas end teadlikuks toitujaks ning 30 protsenti toidunautlejaks.

Merisalu sõnul on see ilmselt loogiline, et sellises vanusegrupis olevad inimesed on tihtipeale sunnitud oma toitumist muutma, vastasel juhul muutub oma kehas olemine ebameeldivaks ning erinevate haiguste risk tõuseb märgatavalt, kui oma toitumist üle ei vaadata. On ju teada, et ajaga muutub meie seedimine aeglasemaks ning tihti ka need, kes pole kunagi pidanud oma kaalunumbri pärast muretsema, seisavad ühtäkki silmitsi lisanduvate kilodega, mis ei allu enam tavapärastele reeglitele,” selgitas Merisalu, miks on mõistlik juba võimalikult varakult oma toitumist parandada, mitte oodata, et vanus “oma töö” teeks, lisades et pikaajalised toitumisharjumused on paljuski need, mis kujundavad inimese tervise.

Mehed ja naised on üsna sarnased

Veebiküsitlus tõi välja huvitava fakti: nimelt olid naiste ja meeste vastused üsna sarnased, 38 protsenti meestest pidas end toidunautlejaks, 23 protsenti teadlikuks toitujaks ja 21 protsenti toidutankijaks. Samad näitajad naiste seas olid vastavalt 36 protsenti, 29 protsenti ja 15 protsenti. Uuringust võime järeldada, et meeste ja naiste toitumisharjumused Eestis on üsna sarnased ning on hea meel tõdeda, et eestlaste seas on üsna palju teadlikke toitujaid.

Siiski leidus üks oluline erinevus: mehed valisid toidutankija järel enim vanakooli toidu fänni profiili (8%), kui naised pidasid end enam emotsionaalseks sööjaks (8%). Nii naiste kui meeste seas oli kehakulturiste kõigest alla 5%.

Haridus mängib toitumisel rolli 

Lisaks joonistus küsimustikust välja, et mida haritum on inimene, seda kaalutletum on tema toitumine. Kui alg- ja keskharidusega inimesed klassifitseerivad end rohkem toidunautlejaks, siis kõrgharidusega inimesed peavad end sagedamini teadlikuks toitujaks.

Piirkonniti märkimisväärseid erinevusi välja ei tulnud. Kõige rohkem vastajaid oli Harjumaalt, Tartumaalt ja Pärnumaalt, kokku 2476 inimest ning ka nendes piirkondades oli enim levinud tüüp just toidunautleja.

Uuringus osales kokku üle 4700 erinevas eas inimese, 89% ulatuses naised ja 11% mehed. Kuigi tegu oli meelelahutusliku küsitlusega, arvasid üle poolte, et tulemus oli nende tegelike söömisharjumustega vastavuses. 1750 vastanutest leidis, et tulemus on peaaegu tõene ning kõigest alla 300 ehk 6 protsenti inimestest leidis, et küsimustiku tulemus ei vastanud nende ettekujutusele oma söömistüübist.

Küsitlus tõi välja kuus erinevat söömistüüpi:

• Emotsionaalne sööja – on neid, kelle jaoks nukker tuju on nagu Vaikse ookeani süvik, mis millegipärast paneb igal kurval hetkel toidu järele haarama. On ka neid, kes sööstavad õnnejoovastuses nagu esimene kosmonaut Kuu peal kommikausi kallale või panevad nahka kõik, mis külmkapis ette jääb, olgu tegu jäätise või eilse seenekastmega.
• Kehakulturist – mõned keksivad oma sixpack’iga ja neis näib olevat peidus lõputu tahtejõud ja süsteemsus, et oma keha päevast-päeva vormida. Vahel on nad teisi vaadates nõutud nagu Sherlock ilma Watsonita, mõeldes, miks need lodevad kõhud ja pepud ometi end trenni ei vea. Trenni kõrval jälgivad nad kiivalt oma toitumist ning armastavad valgusegusid ja väherasvast jogurtit sama kuumalt nagu Videviku saaga vampiir Edward oma inimesest pruuti.
• Teadlik toituja – Mõni jällegi teab toidu koostisosadest ja lisaainetest rohkem kui keskmine polüglott võõrkeeltest. Mängeldes teeb ta vahet erinevatel koostisosadel ja keerulise nimega lisaainetel, teab täpselt, milline peab olema süsivesikute-valkude-rasvade tasakaal ja vähe sellest, omab teadmisi ka sellest, kuidas toiduaineid kombineerida, et suhu lähekski väga tasakaalustatud menüü.
• Toidunautleja – mõni armastab head toitu, igasugust head toitu, nagu Garfield armastab lasanjet – kirglikult ja piirideta. Tema jaoks on toit lõputu naudingute allikas. Tegu on inimesega, kes ei ütle kunagi ära uuest maitse-elamusest ja on alati valmis võõras köögis pea ees vette viskuma. Need inimesed on treeninud oma keele eristama peenemaidki nüansse ja heade maitseteta tunduks elu nagu 50 Halli Varjundit ilma Christian Grey’ta.

  Toidutankija – Neelab alla kõik, mis kätte saab – olgu või vanaemad! Nagu rekkajuht bensujaamas, ajab häda pärast suust alla mida tahes. Saab küll kiirelt kõhu täis, aga on unustanud, et toit peaks pakkuma ka maitseelamust. On hea isuga, vohmides sisse ühtmoodi nii kalamarja, šokolaadikooki kui hotdoge nagu aja peale söömise võistlustel.

• Vanakooli toidu fänn – Nagu kõndiv retro-kokaraamat – teavad peast mannavahu, maksakastme ja leivasupi retsepte, armastades ja kokates just neid roogi, mis paljude jaoks lõhnavad nagu õnnelik lapsepõlv. Nad on nagu meisterkudujad, kelle varraste vahelt pudeneb vaid kauneid Haapsalu salle, ainult et see toimub köögis.

Oma söömistüübi saab teada SIIT.